See artikkel räägib planeedi Jupiter kuust. Kreeka mütoloogilise tegelase kohta vaata artiklit Ganymedes; muude tähenduste kohta artiklit Ganymedes (täpsustus). |
Ganymedes pildistatuna kosmosesondi Galileo poolt. (õigetes värvides) | |
Avastamine | |
---|---|
Avastajad | Galileo Galilei |
Avastamise aeg | 7. jaanuar 1610 |
Nimetamine | |
Teised nimed | Jupiter III |
Orbiidi iseloomustus | |
Periapsiid | 1069200 km |
Apoapsiid | 1071600 km |
Orbiidi pikem pooltelg | 1070400 km |
Tiirlemisperiood | 7,15455296 päeva |
Emaplaneet | Jupiter |
Füüsikaline iseloomustus | |
Mõõtmed | 3660,0 × 3637,4 × 3630,6 km |
Keskmine diameeter | 5268,2±0,6 km |
Pindala | 87 miljonit km2 |
Ruumala | 7,6×1010 km3 |
Mass | 1,4819×1023 kg |
Keskmine tihedus | 1,936 g/cm3 |
Raskuskiirendus | 1,428 m/s2 |
Paokiirus | 2,741 km/s |
Pöörlemisperiood | sünkroonne |
Telje kalle | 0–0,33° |
Albeedo | 0,43±0,02 |
Pinna temperatuur … minimaalne … keskmine … maksimaalne |
70 K 110 K 152 K |
Atmosfääri iseloomustus | |
Rõhk | väga väike |
Koostis | peamiselt hapnik |
Ganymedes on üks planeedi Jupiter kuudest. Tegemist on suurima kuuga Päikesesüsteemis. Ganymedese läbimõõt (umbes 5268 km) on suurem kui Merkuuril, kuid tema mass on Merkuuri omast ligikaudu poole väiksem.
Ganymedese avastas 1610. aastal Galileo Galilei ja sellele pani nime Simon Marius.
See on teadaolevalt ainuke magnetväljaga kuu siinses Päikesesüsteemis. Selle elektromagnetvälja on uurinud kosmosesond Juno.[1]
Ganymedesel on selgelt eristuv tuum. Arvatakse, et sügaval jäise pealispinna all võib leiduda ka vedel ookean, mis võiks olla sobilik eluks.[1]