Back Geen (genetika) Afrikaans Gen ALS جين Arabic چين ARZ Xen AST Gen Azerbaijani Ген Bashkir Ген Byelorussian Ген BE-X-OLD Ген Bulgarian
 | Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2011) |
Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geeni pealt loodud pre-mRNA töödeldakse küpseks mRNA-ks, mis seejärel omakorda on lähtematerjal polüpeptiidi sünteesil. Geeni pealt bioloogilise informatsiooni avaldumine, st geeni põhjal vastava RNA loomine ja selle RNA edasist kasutamist nimetatakse geeniekspressiooniks. Geen võib olla ka rRNA ja tRNA sünteesi juhendiks.
Geneetilise definitsiooni kohaselt geen on nukleotiidjärjestus, mis kujundab ühte või mitut tunnust. Tunnused võivad olla nii silmaga nähtavad (nt pikkus, näojooned, juuksevärv) kui ka sellised, mida ei saa väliselt vaadelda (nt organismi kasvu kiirus ja arenguetapid, vererühm, haigusrisk, ravimite omastamisvõime, kognitiivsed võimed). Tihti kujunevad tunnused mitme geeni koostoimena (epistaas).
Sama liiki organismide geneetiline info ei ole identne. Ühe geeni erinevaid variante nimetatakse alleelideks. Alleelid erinevad üksteisest nukleotiidjärjestuse poolest. Geeni kõnekeelne termin ("head või halvad geenid", "silmavärvi geen" jne) viitab tavaliselt alleelile ehk ühe geeni konkreetsele alavormile. Sama liigi esindajatel on samad geenid, mis täidavad samu funktsioone, kuid nende nukleotiidsed ülesehitused erinevad isendilt isendile.