Google

Google Inc. Logo

Google LLC on hargmaine tehnoloogiaettevõte, mis tegeleb otsingumootorite tehnoloogia, internetireklaami, pilvandmetöötluse, tarkvara, e-kaubanduse ja tehisintellektiga.[1] Amazoni, Apple'i, Meta ja Microsofti kõrval on Google üks viiest suurest tehnoloogiafirmast.[2][3] Firma asutasid 1998 Stanfordi ülikooli doktorandid Larry Page ja Sergei Brin. 2015. aastast on Google'i omanik Alphabet Inc.[4]

Google Search on selle ettevõtte arendatav maailma populaarseim interneti otsingumootor, Google'i esimene ja tähtsaim toode. Google on pärast asutamist kiiresti kasvanud ning pakub paljusid erinevaid tooteid ja teenuseid erinevates kasutusvaldkondades, mille hulka kuuluvad e-mail (Gmail), navigatsioon (Maps ja Waze), pilvandmetöötlus (Cloud), videote jagamine (YouTube), kontoritarkvara (Workspace), operatsioonisüsteemid (Android), pilvevarundus (Drive), masintõlge (Translate), veebisirvimine (Chrome), piltide varundamine (Photos), videokõned (Meet), nutikodu (Nest), nutitelefonid (Pixel), kantav tehnoloogia (Pixel Watch ja Fitbit), muusika voogedastus (YouTube Music), tehisintellekt (Assistant ja Gemini) ja palju muud. Google'i endiste toodete hulka kuuluvad Stadia, Glass, Google+, Reader, Play Music, Nexus, Hangouts ja paljud teised.[5][6]

Google'i sõnastatud ettevõtte missioon on "korrastada maailma informatsiooni ning teha see üldiselt kättesaadavaks ja kasulikuks".[7] Firma lähtub ressursside jaotamisel 70-20-10 põhimõttest: 70% inimressursist ja tehnilistest vahenditest pannakse põhiotsingu ja reklaaminduse arendamiseks, 20% läheb tuumiktegevusega seotud valdkondade arendamiseks (näiteks uudiste otsing) ning 10% muude tegevuste arendamiseks.[viide?]

2011. aastal tulenes 96% ettevõtte käibest reklaamimüügist.[8] Google'i muude ettevõtmiste hulka kuuluvad kvantarvutid (Sycamore), isesõitvad autod (Waymo), targad linnad (Sidewalk Labs) ja transformermudelid (DeepMind).[9]

2009. aastal ostis Google Soomes Haminas Stora Ensolt vana paberitehase, et sellest teha serveripark.[10]

  1. Condon, Stephanie (7. mai 2019). "Google I/O: From 'AI first' to AI working for everyone". ZDNet (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2022. Vaadatud 2. aprillil 2022.
  2. "The Economics of Big Tech". Financial Times (Briti inglise). 29. märts 2018. Vaadatud 6. juunil 2019.
  3. "We're Stuck With the Tech Giants. But They're Stuck With Each Other". New York Times (Ameerika inglise). 13. november 2019. Vaadatud 22. aprillil 2020.
  4. Womack, Brian (10. august 2015). "Google Rises After Creating Holding Company Called Alphabet". Bloomberg L.P. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2016. Vaadatud 22. novembril 2016.
  5. Ogden, Cody (31. detsember 2024). "Killed by Google". Killed by Google. Vaadatud 4. jaanuaril 2024.
  6. Brady, Heather; Kirk, Chris (15. märts 2013). "The Google Graveyard". Slate. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. märts 2013. Vaadatud 16. märtsil 2013.
  7. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega nn0hE on ilma tekstita.
  8. "Google Inc, Form 10-K, Annual Report, Filing Date January 26, 2012" (PDF). secdatabase.com. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 2. mai 2013. Vaadatud 8. märtsil 2013.
  9. "Inside X, Google's top-secret moonshot factory". Wired UK (Briti inglise). ISSN 1357-0978. Vaadatud 17. mail 2022.
  10. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 5NzQz on ilma tekstita.

Developed by StudentB