Habsburgide monarhia

Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780). Keiserlik pealinn oli Viin, v.a aastatel 1583–1611, kui see viidi Prahasse. Aastatel 1804–1867 valitsesid Habsburgid Austria keisririiki ja aastatel 1867–1918 Austria-Ungarit.

Habsburgide dünastia pea oli tavaliselt ka Saksa-Rooma riigi valitseja aastast 1440 kuni selle lõpetamiseni aastal 1806. Siiski ei langenud kaks asja kokku, kuna Habsburgide keisririik kattis palju maid väljaspool Saksa-Rooma riiki ja mitte kogu Saksa-Rooma riik ei olnud de facto Habsburgide otsese kontrolli all. Mõnes kontekstis võib mõiste "Habsburgide keisririik" viidata ka laiendatud Habsburgide perekonna valdustele, mida kord üksi valitses Karl V, või Hispaania koloniaalimpeeriumile, mida valitsesid Hispaania Habsburgid.

Habsburgide perekond pärines Habsburgi linnusest tänapäeva Šveitsis ja pärast 1278. aastat asus valitsema Austrias ("Habsburgide pärusvaldused"). Habsburgide perekond kasvas Euroopa tähtsaimaks keiser Maximilian I abielu- ja adopteerimislepinguga Esimesel Viini kongressil aastal 1515 ning sellele järgnenud adopteeritud kuninga Lajos II surmaga aastal 1526.

Austria ertshertsog Ferdinand, Saksa-Rooma keisri Karl V noorem vend, valiti järgmiseks Tšehhi ja Ungari kuningaks pärast Lajos II surma Mohácsi lahingus türklaste vastu.


Developed by StudentB