Hambavaap ehk email on atsellulaarne ehk mitterakuline, mineraalne kude, mis koosneb 96% anorgaanilisest ja 4% orgaanilisest komponendist ning veest ning katab hambakrooni[1].
Email on inimkeha tugevaim kude, mis katab seesmiselt paiknevat dentiinikude ning hambanärvi ehk pulpi. Tugevust on koel vaja selleks, et vastu pidada tugevatele jõududele, mis mälumisprotsessis tekivad[2]. Inimestel võivad mälumisjõud ulatuda 1000 njuutoni suurusjärku[3].
Emailikihi paksus varieerub vastavalt paiknemisele – kõige paksem emailikiht on mälumishammaste köprudel (u 2,5–3 mm), lõikehammaste otstes võib see olla mõnevõrra õhem (u 2 mm)[4].
Hambad paiknevad suuõõnes alveolaarharjadel ülalõualuus ja alalõualuus[5]. Inimesel on kaks hambakomplekti – 20 piimahammast ja 32 jäävhammast. Hammaste nähtavat osa nimetatakse krooniks, alveolaarluus paiknevat hamba osa nimetatakse juureks[6]. Hambavaap pole elus kude ja sellepärast on nii, et selle kulumise, kahjustuse või mõnel muul põhjusel hävinemise korral see ei taastu.
Hambakrooni katab pindmiselt tugev ja õhuke kiht emaili. Kõige suurema osa hamba struktuurist moodustab dentiin, mis paikneb emaili ja tsemendi all. Tsement on luusarnase struktuuriga kude, mis katab dentiini hamba juure osas[5].
{{raamatuviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
{{raamatuviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)