Harilik kuusk

Harilik kuusk
	; Kuusk Keila–Paldiski raudtee lähedal
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta;
Klass	Okaspuud Pinopsida;
Selts	Okaspuulaadsed Pinales;
Sugukond	Männilised Pinaceae;
Perekond	Kuusk Picea;
Liik	Harilik kuusk;
Binaarne nimetus
	Picea abies; (Linnaeus) Karsten (1881)
	;
Sünonüümid
	Abies abies (L.) Rusby (1892); Abies alpestris Brügger (1886); Abies cinerea Borkh. (1790); Abies erythrocarpa Purk. ex Nyman (1881); Abies excelsa (Lam.) Poir. (1805); Abies excelsa var. communis Loudon (1838); Abies excelsa var. nigra Loudon (1838); Abies excelsa var. viminalis (Alstr.) Lindl. & Gordon (1850); Abies excelsa var. vulgaris Willk. (1875); Abies extrema Th. Fr. (1867); Abies medioxima Lawson (1866); Abies montana Nyman (1865); Abies pectinata Gilib. (1792); Abies picea Mill. (1768); Abies subarctica (Schur) Nyman (1881); Abies vulgaris Wender. (1851); Picea abies var. alpestris (Brügger) P.A. Schmidt (1988); Picea abies var. germanica Lindq. (1948); Picea alpestris (Brügger) Stein (1887); Picea excelsa (Lam.) Link (1841); Picea excelsa var. alpestris (Brügger) Beissn. (1891); Picea excelsa var. chlorocarpa Purk. (1877); Picea excelsa var. erythrocarpa Purk. (1877); Picea excelsa var. europaea (Tepl.) Schröt. (1898); Picea excelsa var. integrisquamis Carrière (1855); Picea excelsa var. nigra (Loudon) Willk. (1887); Picea excelsa var. viminalis (Alstr.) Casp. (1878); Picea integrisquamis (Carrière) Chiov. (1935); Picea montana Schur (1851); Picea obovata var. alpestris (Brügger) A. Henry (1913); Picea rubra A. Dietr. (1824); Picea subarctica Schur (1853); Picea vulgaris Link (1830); Picea vulgaris var. chlorocarpa (Purk.) Jacobasch (1882); Picea vulgaris var. erythrocarpa (Purk.) Jacobasch (1882); Picea vulgaris var. europaea Tepl. (1869); Picea vulgaris var. viminalis (Alstr.) Casp. (1873); Pinus abies L. (1753); Pinus abies var. viminalis (Alstr.) Lilj. (1792); Pinus abies subsp. vulgaris Voss (1913); Pinus excelsa Lam. (1778); Pinus picea Du Roi (1771); Pinus picea var. carpatica (Loudon) Endl. (1847); Pinus picea var. nigra (Loudon) Endl. (1847); Pinus picea var. viminalis (Alstr.) Endl. (1847); Pinus picea var. vulgaris Loudon ex Endl. (1847); Pinus pyramidalis Salisb. (1796); Pinus sativa Lam. (1778); Pinus viminalis Alstr. (1777);

See artikkel räägib puuliigist; taimeperekonna kohta vaata artiklit Kuusk (perekond); perekonnanime kohta vaata artiklit Kuusk (perekonnanimi).

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Hariliku kuuse levila on üsna suur. Ta kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. Levila ulatub põhjas igikeltsa piirini, lõunas Põhja-Kreekani ning läänes Keskmassiivini Prantsusmaal. Idapiiri on raske määratleda, kuna harilik kuusk annab hübriide siberi kuusega. Siberi kuuske peavad paljud botaanikud aga hariliku kuuse alamliigiks.

Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik Eesti metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike.

Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks.

Kuusk on ka väga populaarne jõulupuu.

Aastatel 1997 ja 2020 valiti kuusk ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel aasta puuks.^[3]

↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega catalogue on ilma tekstita.
↑ Farjon, A. (2013). Picea abies. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2013.
↑ Aasta 2020 tegijad looduses (vaadatud 26.01.2020)

[catalogue-1] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega catalogue on ilma tekstita.

[2] Farjon, A. (2013). Picea abies. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2013.

[3] Aasta 2020 tegijad looduses (vaadatud 26.01.2020)

[2]

[1]

[3]

Harilik kuusk
Kuusk Keila–Paldiski raudtee lähedal
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 3.1)^[2]
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass	Okaspuud Pinopsida
Selts	Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond	Männilised Pinaceae
Perekond	Kuusk Picea
Liik	Harilik kuusk
Binaarne nimetus
Picea abies (Linnaeus) Karsten (1881)

Sünonüümid
Abies abies (L.) Rusby (1892) Abies alpestris Brügger (1886) Abies cinerea Borkh. (1790) Abies erythrocarpa Purk. ex Nyman (1881) Abies excelsa (Lam.) Poir. (1805) Abies excelsa var. communis Loudon (1838) Abies excelsa var. nigra Loudon (1838) Abies excelsa var. viminalis (Alstr.) Lindl. & Gordon (1850) Abies excelsa var. vulgaris Willk. (1875) Abies extrema Th. Fr. (1867) Abies medioxima Lawson (1866) Abies montana Nyman (1865) Abies pectinata Gilib. (1792) Abies picea Mill. (1768) Abies subarctica (Schur) Nyman (1881) Abies vulgaris Wender. (1851) Picea abies var. alpestris (Brügger) P.A. Schmidt (1988) Picea abies var. germanica Lindq. (1948) Picea alpestris (Brügger) Stein (1887) Picea excelsa (Lam.) Link (1841) Picea excelsa var. alpestris (Brügger) Beissn. (1891) Picea excelsa var. chlorocarpa Purk. (1877) Picea excelsa var. erythrocarpa Purk. (1877) Picea excelsa var. europaea (Tepl.) Schröt. (1898) Picea excelsa var. integrisquamis Carrière (1855) Picea excelsa var. nigra (Loudon) Willk. (1887) Picea excelsa var. viminalis (Alstr.) Casp. (1878) Picea integrisquamis (Carrière) Chiov. (1935) Picea montana Schur (1851) Picea obovata var. alpestris (Brügger) A. Henry (1913) Picea rubra A. Dietr. (1824) Picea subarctica Schur (1853) Picea vulgaris Link (1830) Picea vulgaris var. chlorocarpa (Purk.) Jacobasch (1882) Picea vulgaris var. erythrocarpa (Purk.) Jacobasch (1882) Picea vulgaris var. europaea Tepl. (1869) Picea vulgaris var. viminalis (Alstr.) Casp. (1873) Pinus abies L. (1753) Pinus abies var. viminalis (Alstr.) Lilj. (1792) Pinus abies subsp. vulgaris Voss (1913) Pinus excelsa Lam. (1778) Pinus picea Du Roi (1771) Pinus picea var. carpatica (Loudon) Endl. (1847) Pinus picea var. nigra (Loudon) Endl. (1847) Pinus picea var. viminalis (Alstr.) Endl. (1847) Pinus picea var. vulgaris Loudon ex Endl. (1847) Pinus pyramidalis Salisb. (1796) Pinus sativa Lam. (1778) Pinus viminalis Alstr. (1777)^[1]