Hawkingi radiatsioon

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2017) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Hawkingi radiatsioon (Hawkingi kiirgus) on soojuskiirgus, mida eelduste kohaselt kiiratakse mustade aukude sündmuste horisondil. Nimetuse on see saanud inglise füüsikateoreetiku, kosmoloogi, kirjaniku ja Cambridge'i ülikooli teoreetilise kosmoloogia keskuse teadusdirektori Stephen Hawkingi järgi. Tema pakkus välja 1974. aastal hüpoteesi selle nähtuse olemasolu kohta. Radiatsiooni nimetatakse ka Bekenstein-Hawkingi radiatsiooniks, kuna avastusele aitas kaasa Jacob Bekenstein, kelle teooria kohaselt peaks mustadel aukudel olema piiratud entroopiatase ja temperatuur, mis erineb nullist kraadist. Hawkingi radiatsioon vähendab mustade aukude massi ja energiat ning seetõttu nimetatakse seda ka mustade aukude haihtumiseks. Mustad augud, mis massi juurde ei neela, muutuvad ajapikku väiksemaks ja lõpuks kaovad (aurustuvad).

1973. aastal näitasid Jakov Zeldovitš ja tema õpilane Aleksei Starobinski Moskvas Hawkingile, et kvantmehaanika määramatuse printsiibi kohaselt peaks pöörlevad mustad augud tekitama ja kiirgama osakesi, mis tekivad musta augu pöördliikumise energiast. See kiirgus tuleks sündmuste horisondist väljastpoolt ja aeglustaks musta augu pöörlemist. Hawking sai sellest ideest inspiratsiooni ning otsustas matemaatilise käsitlusega põhjendada ja edasi arendada.

2008. aasta juunis lennutas NASA kosmosesse gammakiirgust otsiva Fermi kosmoseteleskoobi. See saaks tuvastada nii tumeaine olemasolu kui ka otsida ürgsetest mustadest aukudest kiirguvat gammakiirgust. Tulevikus saaks CERN-is asuv Suur Hadronite Põrguti luua üliväikesi musti auke ja uurida nende haihtumist.

2010. aasta septembris uuriti väidetavalt signaali, mis on tihedalt Hawkingi radiatsiooniga seotud, kuid seda infot pole tõestatud.