Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) |
Heliplaadiks nimetatakse kettakujulist, enamasti plastist helikandjat.
Aegade jooksul on heliplaadi või selle salvestuskihi materjalina kasutatud ka pehmemaid metalle või magnetilisi materjale.[viide?]
Levinuim helisalvestusmeetod on olnud mehaaniline salvestus, kuigi vähesel määral on kasutatud ka magnetsalvestust (diktofonides).[viide?]
Uuem, digitaalajastuga saabunud heliplaat on digitaalne andmekandja kas mehaanilise, optilise või magnetoptilise salvestusviisiga.[viide?]
Esimesed eestikeelsed heliplaadid Eestis salvestati 1906. aastal hotellis Kommerts Riia tänaval Tartus.[1]