Back Hellenistiese tydperk Afrikaans Hellenismus ALS عصر هلنستي Arabic هيلينستيه ARZ Periodu helenísticu AST Ellinizm Azerbaijani Элінізм Byelorussian Елинистическа епоха Bulgarian Marevezh hellenadek Breton Helenizam BS
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Hellenism on kultuuriperiood Aleksander Suure surmast 323 eKr kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 eKr. Hellenism tähendab pärast Makedoonia Aleksandri vallutusi idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemist idamaade kultuuriga.
Mõiste hellenism võeti kasutusele 19. sajandil, tähendades kreeka kommete, hariduse, kasvatuse ja kunstisaavutuste ülevõtmist mittekreeklaste poolt.
Hellenistlikku riiki juhtis valitseja, tuginedes armeele. Polised kaotasid oma senise tähenduse ja hakkasid alluma suurriikide valitsejale. Hellenistliku valitseja võim hakkas sarnanema idamaise omaga (absoluutne kuuletumine ja enda jumalikustamine). Tekkis valitsejakultus.
Hellenismi ajajärgu kultuuris lahknesid loodusteadused ja filosoofia, kreeka keel (koinee = Atika murdel põhinev kreeka keel) sai maailmakeeleks ja kirjanduses kadusid rahvalikud jooned (tekkis elitaarne kirjandus). Sõjavägi hakkas koosnema palgasõduritest, sõjatehnika ja sõjalaevad täiustusid. Linnad muutusid välisilmelt kreekalikeks. Kõikidel uuslinnadel oli korrapärane kavastus, linnatänavad ehitati 90° ristuvaks, mis moodustasid korrapäraseid ruudu- või ristkülikukujulisi kvartaleid. Rajati suurlinnad Aleksandria (Egiptus), Antiookia (Süüria) ja Pergamon (Väike-Aasia).
