Herakleitos

Herakleitos (6.–5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, kes tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas.

Herakleitos esitas fragmentidena säilinud oraakellikus ja aforistlikus stiilis teoses "Loodusest" omapärase, mitmeti tõlgendatava õpetuse, mille tuntumad punktid on maailma asjade alaline voolamine, vastandite ühtsus ja see, et tuli on maailma ürgalge. Igavese Logose järgi on kõik asjad üks. Vastandid on eluks vajalikud, kuid tasakaal ühendab neid. Tuli on elementide seaduspärase vaheldumise sümbol. Seesama seadus ilmneb inimeste moraaliseadusena.^{[1] [2]}