Herbert Warnke

Herbert Warnke (24. veebruar 1902 Hamburg – 26. märts 1975 Ida-Berliin) oli Saksa DV ametiühingu- ja riigitegelane.

Herbert Warnke oli pärit müürissepa perekonnast. Rahvakooli lõpetamise järel õppis ta aastatel 1920–1924 neetijaks. 1923. aastal astus ta Saksamaa Kommunistlikku Parteisse ja 1927. aastal sai ta Wasserkante SKP piirkonnajuhatuse liikmeks. 1929–1930 oli ta laevatehase Blohm und Voß käitisenõukogu esimees. 1931–1933 oli ta Bremenis kommunistliku ametiühinguorganisatsiooni Revolutsiooniline Ametiühinguopositsioon (Revolutionäre Gewerkschaftsopposition) sekretär.^[1]

1932. aasta novembrist kuni 1933. aasta märtsini oli Herbert Warnke Riigipäeva liige. Natsionaalsotsialistide võimuletuleku järel oli ta esialgu kuni 1993. aasta juunini põrandaalusel ametiühingutööl. Kuni 1935. aastani oli ta Punase Ametiühinguinternatsionaali (Rote Gewerkschafts-Internationale) sekretär Saarbrückenis ja Pariisis. 1936. aastal läks ta Taani ja sealt edasi 1938. aasta veebruaris Rootsi. 1939. aastal vahistati ta Rootsi ametivõimude poolt, vabastati 1943. aasta novembris. 1944. aastal tegutses ta Saksa Vabas Kultuuriliidus Rootsis.

1945. aasta detsembris pöördus Herbert Warnke Saksamaale tagasi. 1946. aasta veebruaris sai ta Saksa Vabade Ametiühingute Koondise Mecklenburgi piirkonna esimeseks esimeheks. Samuti oli ta alates 1946. aasta veebruarist Saksa Vabade Ametiühingute Liidu keskjuhatuse sekretariaadi liige. 25. oktoobril 1948 sai ta Saksa Vabade Ametiühingute Koondise juhatuse esimeheks ja jäi sellesse ametisse kuni oma surmani.^[2]

1949–1975 kuulus Herbert Warnke Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomiteesse, alates 1953. aastast oli ta Poliitbüroo liikmekandidaat ja 1958. aastast Poliitbüroo liige.^[3] 1949–1975 oli ta veel ka Rahvakoja (parlamendi) liige. Alates 1971. aastast oli ta Saksa DV Riiginõukogu liige.

1953–1969 oli Herbert Warnke veel ka kommunismimeelse Maailma Ametiühinguföderatsiooni aseesimees.^[4]