Hermes

See artikkel räägib vanakreeka jumalast; kirjastuse kohta vaata artiklit Kirjastus Hermes; rahvatantsurühma kohta vaata artiklit Hermes (tantsurühm)

Hermes ('piirikivide hunnik') oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp.

Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg.

Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja etruski mütoloogias Turms.

Hermes sündis koopas Kyllene mäel Peloponnesosel Ahhaia ja Arkaadia vahel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka psühhopomp (hingede hauatagune saatja), mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks ('hingede juht'). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. Hiljem ühendati Hermes Egiptuse jumala Anubisega ning saadi Hermanubis.

Vana-Kreekas kasutati nime "Hermes" algselt planeedi Merkuur kohta õhtutaevas (hommikutaevas kandis ta Apolloni nime. Avastus, et tegu on sama taevakehaga, omistatakse Pythagorasele. Rooma astronoomid hakkasid planeeti nimetama Mercuriuse nimega.

Alkeemikud kasutasid hiljem nime Hermes Trismegistos, pidades silmas segajumalust, kelles olid ühendatud Hermes ja Egiptuse jumal Thoth.

Hermes on tänapäeva Kreeka postiteenistuse sümbol.

Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühitsetud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia. Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias.

Hermes oli psühhopomp: ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid.

Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi.

Hermese kujud olid staadionidel ja gümnaasiumides kogu Vana-Kreekas.

Varajastel aegadel, enne kui Hermesest sai kaupmeeste ja rändurite kaitsja, oli ta falliline jumal, keda seostati viljakusega, hea õnnega, teede ja piiridega. Tema nimi tuleb sõnast herma, mis tähendab hermi, ruudu- või ristkülikukujulist kivist või pronksist posti. Hermi otsas oli Hermese peakuju, tavaliselt habemega, ja alust kaunistasid mehe suguelundid. Herme kasutati teede ja piiride märgistamiseks. Ateenas pandi herme õnnetoojatena maja ette.

415 eKr, kui Ateena sõjalaevastik Peloponnesose sõja ajal valmistus sõitma Sürakuusasse, lõhkus keegi kõik Ateena hermid. Kuigi see jäi tõestuseta, uskusid ateenlased, et tegemist oli sabotaažiga kas sürakuuslaste või Ateena enda sõjavastaste poolt.

Hermest kujutati tavaliselt laiaäärelise või tiivulise mütsiga, tiivuliste sandaalidega ja heeroldikepiga (vaata Hermese kepp). Ta kandis ränduri, töölise või lambakarjuse rüüd. Teda kujutasid rahakotid, kuked ja turteltuvid.

Hermes sündis Arkaadias Kyllene mäel. Seda lugu jutustab Homerosele omistatav "Hümn Hermesele". Tema ema Maia jäi salajases armusuhtes Zeusist rasedaks. Maia mähkis lapse tekkide sisse, kuid Hermes põgenes, kui ema magas. Hermes jooksis Tessaaliasse, kus Apollon oma karja karjatas. Hermes varastas hulga lehmi ja viis nad metsakoopasse Pylose lähedal, kattes jäljed kinni. Kaevust leidis ta kilpkonna ning tappis selle ja võttis sisikonna välja. Ühe lehma sooltest ja kilpkonna kilbist tegi ta esimese lüüra. Apollon kaebas Maiale, et selle poeg on tema karja varastanud, kuid Hermes oli juba tekkide sisse tagasi läinud, nii et Maia ei uskunud Apolloni kaebust. Zeus sekkus, öeldes, et nägi kõike pealt, ja asus Apolloni poolele. Siis hakkas Hermes lüürat mängima. Muusikajumalale Apollonile hakkas see pill meeldima ning ta pakkus Hermesele vahetuskaubana karja lüüra eest. Nii sai Apollonist meisterlik lüüramängija. Hermes leiutas puhkpilli süürinksi.

Seda, kuidas Hermes Apolloni karja varastas, nägi pealt lambakarjane Battos. Hermes sundis teda vanduma, et ta peab suu. Battos vandus, kuid ei pidanud suud. Hermes muutis ta kiviks.

Hiljem, juba noorukina, leiutas Hermes flöödi, mille eest ta sai Apollonilt (või Zeusilt) kullast kepi, mida ta kasutas oma kepina (vaata Hermese kepp).