Historiograafia on ajalooteaduse arengut ja meetodeid uuriv teadus või kitsamalt mingi teema (nt valdkonna, piirkonna või perioodi) ajaloolise käsitluse kirjeldus ja analüüs.
Sõna "historiograafia" tuleneb kreeka sõnadest ιστορία (historía; 'ajalugu', 'mineviku uurimine') ja γράφο (graphō; 'kirjutan'). Varauusajal tähendaski "historiograafia" otseses mõttes ajalookirjutamist ja "historiograaf" oli ajalookirjutaja ehk ajaloolane. Ajalookirjutust ennast uuriv teaduskirjandus hakkas arenema 19. sajandil.
Kuna ajalooteadust uuritakse peamiselt kirjalike allikate põhjal, võib historiograafiat lugeda ka kirjandusteaduse alldistsipliiniks.
Historiograafiaks võidakse nimetada ka kogu ajalookirjandust või mingit osa sellest (nt Eestit puudutav ajalookirjandus).