Ida filosoofia

Ida filosoofiaks nimetatakse Läänes Aasia, eelkõige India ning Hiina, Jaapani, Korea jt Kaug-Ida maade traditsioonilisi filosoofilisi süsteeme. Vahel hõlmatakse sellesse ka Babüloonia filosoofia, juudi filosoofia, araabia filosoofia ja islami filosoofia, samas käsitleb mõni allikas neid pigem Lääne filosoofia harudena. Liigitus sõltub suuresti sellest, kas Lääne ja Ida filosoofiat eristatakse eelkõige geograafiliselt, kultuuriliselt, ajalooliselt või kontseptuaalselt.

Traditsioonilise seotuse tõttu judaismi rühma religioonidega on mõned Lääne filosoofiad formuleerinud küsimused Jumala loomuse ning tema ja maailma vahekorra kohta, tuginedes monoteistlikule taustale. See on tekitanud Lääne traditsioonis vastanduse ilmaliku ja religioosse filosoofia vahel. Viimased neist on Jumala ja maailma küsimustes arenenud enamasti konkreetse monoteistliku religiooni dogmaatika raames.

Ida reliigioonid ei ole ainujumala kui maailma ainsa looja ning valitseja teemaga samavõrd palju tegelnud. Seetõttu on vastandus religioosse ja ilmaliku vahel Ida filosoofias märgatavalt nõrgem ning sama filosoofiline koolkond sisaldab sageli nii religioosseid kui ka filosoofilisi elemente. Nii võtavad mõned inimesed omaks budismi n-ö metafüüsilise poole, osalemata samal ajal kultuses. Mõned on kummardanud taoistlikke jumalusi religioosselt, süvenemata nende teoloogilisse aluspõhja, ehkki teised tunnistavad taoistlikku religiooni, ignoreerides selle mütoloogilisi aspekte.

Selline lähenemine on teravas vastuolus Lääne filosoofiaga, mis on traditsiooniliselt eeldanud kas täielikult ühtset filosoofilist ja religioosset uskumuste süsteemi (näiteks kristlikud, judaistlikud ja islamistlikud filosoofia voolud) või religiooni mõne vormi ranget eitamist (näiteks Nietzsche, Marx ja Voltaire).