See artikkel on ilmast meteoroloogilises tähenduses; muude tähenduste kohta vaata Ilm (täpsustus). |
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2009) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.
Tavaliselt peame ilma all silmas ilma planeedil Maa. Ilma tuleb eristada kliimast (ilmastust), mis on teatud piirkonnale omane keskmistatud ilmade režiim, mis on kindlaks tehtud pikaajaliste mõõtmiste alusel. Eesti keeles on kasutusel sõna ilmastik, mis tähendab pikema aja (nädalate, kuude) ilma.[1] Suurem osa ilmanähtustest toimub troposfääris.[2]
Ilma muutuste põhjuseks on päikeseene energia mõjul ja maapinna kaastoimel atmosfääris kulgevad termodünaamilised protsessid. Tuntumad ilma kujundavad elemendid on õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul, pilvisus, atmosfäärinähtused (äike, tuisk, udu) jne).[3]
<ref>
-silt. Viide nimega trop
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega blTiG
on ilma tekstita.