See artikkel räägib riigist; poolsaare kohta vaata artiklit Hindustani poolsaar |
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2021) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
India Vabariik
| |||||
Riigihümn | "Jana-Gana-Mana" | ||||
---|---|---|---|---|---|
Pealinn | New Delhi | ||||
Pindala | 3 287 263 km² | ||||
Riigikeel | puudub[1] | ||||
Ametlikud keeled | hindi, inglise | ||||
Rahvaarv | 1 326 093 247 (juuli 2020)[2] | ||||
Rahvastikutihedus | 403,4 in/km² | ||||
Riigikord | parlamentaarne vabariik | ||||
President | Draupadi Murmu | ||||
Peaminister | Narendra Modi | ||||
Iseseisvus | 15. augustil 1947 | ||||
SKT | 2597,491 mld $ (2017)[3] | ||||
SKT elaniku kohta | 1979 $ (2017)[4] | ||||
Valuuta | India ruupia (INR) | ||||
Ajavöönd | maailmaaeg +5.30 | ||||
Tippdomeen | .in | ||||
ROK-i kood | IND | ||||
Telefonikood | 91 |
India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias. Riigis elab üle 1,4 miljardi inimese, kes kõnelevad sadu keeli. Rahvaarvult on India alates aprillist 2023 maailmas esimesel ja pindalalt seitsmendal kohal.
Indiat ümbritsevad lõunas India ookean, edelas Araabia meri ja kagus Bengali laht. Riigil on maismaapiir läänes Pakistaniga, põhjas Hiina, Nepali ja Bhutaniga ning idas Bangladeshi ja Myanmariga. India ranniku lähedal lõunas asub Sri Lanka ja edelas Maldiivid. Andamani ja Nicobari saarte kaudu on riigil merepiir Tai ja Indoneesiaga.
Indiast pärineb kaks maailmausundit: hinduism ja budism. Rahvastikust moodustavad hinduistid umbes 80%, suurim vähemususund on islam umbes 100 miljoni järgijaga.
Üle 3000 aasta tagasi tekkis praeguse Pakistani ja India territooriumil üks maailma esimesi kõrgtsivilisatsioone Induse kultuur. Eurooplastest kinnitasid Indias uusajal esimestena kanda portugallased. 18. sajandi keskpaigas läks India ajaloos juhtroll brittide kätte, Indiast kujunes Briti impeeriumi kroonijuveel. Aastal 1947 lõppes Briti koloniaalvõim ning valdavalt hinduistlik India ja muslimite riik Pakistan (millest 1971 eraldus Bangladesh) iseseisvusid dominioonidena ning aastal 1950 kuulutati välja India Vabariik.
Viimasel ajal on India majanduse enamikus sektorites aset leidnud suur majanduskasv. India on põllumajandussaaduste netoeksportija ja tööstuses kasvab eriti tarbekaupade tootmine. Kiirelt kasvava keskklassi (200 kuni 300 miljonit inimest) mõjul on siseturul suur nõudlus. Siiski on majanduslik ja sotsiaalne kihistumine jätkuvalt suur ning vaesemate inimesteni ei ole majanduskasvu mõjud jõudnud.
India pealinn New Delhi (inglise keeles; hindi keeles नई दिल्ली, Naī Dillī) asub riigi põhjaosas Delhi linna territooriumi keskuses, Yamuna jõe läänekaldal. New Delhi pindala on 42,7 ruutkilomeetrit[5] ja elanike arv on 21,75 miljonit (2011). Detsembris 1911 otsustas Suurbritannia kuningas George V, et India pealinn viiakse Calcuttast (praegune Kolkata) Delhisse. Linna ehitust alustati 1912. aastal vana Delhi kesklinnast umbes 5 kilomeetri kauguselt lõunas. Uus pealinn püstitati ametlikult 1931. aastal.[6] Linna juhib ametisse määratud New Delhi munitsipaalnõukogu (NDMC).
India rahvusloomad on tiiger ja India elevant, rahvusroomaja kuningkobra, rahvuslind paabulind, rahvuslill lootos, rahvuspuu Bengali viigipuu, rahvuspuuvili mango, rahvuslaul "Vande Mataram", rahvusjõgi Ganges.
India riigipühad on vabariigi aastapäev (26. jaanuar), iseseisvuspäev (15. august) ja Gandhi Jayanti (2. oktoober). Riiklikke pühi on kokku 14 (nende hulgas nt jõulud, Holi, Id-ul-Zuha ja Buddha Jayanti).[7]
<ref>
-silt. Viide nimega :5
on ilma tekstita.