Innocentius IV | |
---|---|
Sünninimi | Sinibaldo Fieschi |
Valitsemisaja algus | 25. juuni 1243 |
Valitsemisaja lõpp | 7. detsember 1254 |
Eelkäija | Coelestinus IV |
Järeltulija | Aleksander IV |
Sünnikuupäev | 1195 |
Sünnikoht | Manarola |
Surmakuupäev | 7. detsember 1254 |
Surmakoht | Napoli |
Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254. Ta oli 180. paavst.
Sinibaldo Fieschi sündis Manarolas Genova lähistel Lavagna krahvi Ugo Fieschi peres. Samast suguvõsast pärines ka hilisem paavst Hadrianus V. Tema emaks pakuvad mitmed genealoogiaalased veebilehed Brumisan di Grillot. Genealoog George L. Williamsi järgi oli tal vend Tedisio Fieschi.
Fieschi õppis esmalt oma onu, Parma piiskopi Obizzo Fieschi juures, siis alates 1213 Bologna ülikoolis kanoonilist õigust, sai magistriks ja tegutses seejärel samas ülikoolis õppejõuna.
Fieschi sai 1216 Parma katedraali kapiitli kanoonikuks, valiti 1225 ("Catholic Encyclopedia" järgi 1235) Albenga piiskopiks, kuid ta loobus sellest ametist ning asus hiljemalt 14. novembril 1226 tööle kuurias audiitorina kardinal Ugolino dei Conti di Segni juures, kes sai 1227 paavstiks Gregorius IX nime all.
1227 oli Fieschi legaat Genovas. Paavst määras ta juulis 1227 või 28. juulil 1228 ("Catholic Encyclopedia" järgi) asekantsleriks ja Salvador Miranda järgi 18. septembril 1227 San Lorenzo in Lucina kardinalpreestriks. Ta oli 1234 või 1235–1240 Marche ja Anagni kuberner või rektor.
Kardinal Fieschi osales 2 paavsti valimistel 1241–1243.