See artikkel on kristluse rajajast, samanimeliste kohta vaata lehekülge Jeesus (täpsustus). |
Jeesus | |
---|---|
Lisa pildiallkiri. | |
Sünniaeg |
ajavahemikus 7–2 eKr Petlemm, Heroodese tetrarhia, Rooma impeerium |
Surmaaeg |
7. aprill 30 või 3. aprill 33 pKr (30–39-aastaselt) Jeruusalemm, Juudamaa, Rooma impeerium |
Rahvus | juut |
Vanemad | Maarja, Joosep Naatsaretist |
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7. aprillil 30 või 3. aprillil 33 pKr Jeruusalemmas) oli karismaatiline juudi rändjutlustaja, usuõpetaja, tervendaja, märter ja prohvet, kelle tegevuse tulemusena tekkis kristlus.[1] Kristlaste jaoks on ta Jeesus Kristus, Kolmainsuse üks isik (Jumal-Poeg). Alates 28. aastast esines ta avalikult Galileas ja Juudamaal. Johannese evangeeliumi kronoloogia alusel kolm aastat[2] hiljem hukkasid Rooma keisririigi sõdurid ta Rooma prefekti Pontius Pilatuse käsul ja Sanhedrini nõudel.
Uus testament on algkristluse usudokumendina ajaloolise Jeesuse-uurimise tähtsaim allikas. Uue testamendi järgi kutsus Jeesus õpilased, kuulutas juutidele jumalariiki ning kutsus neid meeleparandusele. Väljaspool kristlust peetakse Jeesust tavaliselt pühameheks, judaistid peavad teda aga valemessiaks.