John Bardeen

John Bardeen
Sünniaeg	23. mai 1908; Madison, Wisconsin, Ameerika Ühendriigid
Surmaaeg	30. jaanuar 1991 (82-aastaselt); Boston, Massachusetts, Ameerika Ühendriigid
Rahvus	ameeriklane
Abikaasa	Jane Maxwell (1938-1991)
Lapsed	James M. Bardeen; William A. Bardeen; Elizabeth Greytak;
Alma mater	Wisconsini-Madisoni Ülikool (bakalaureuse kraad 1928; magistrikraad 1929); Princetoni Ülikool (doktorikraad 1936);
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	füüsika
Töökohad	Bell Telephone Laboratories; Illinoisi Ülikool;
Doktoritöö	"Quantum Theory of the Work Function"
Tunnustus	Stuart Ballantine'i medal (1952); Oliver E. Buckley Condensed Matter Prize (1954); Nobeli füüsikaauhind (1956); National Medal of Science (1965); IEEE aumedal (1971); Nobeli füüsikaauhind (1972); ForMemRS (1973); Lomonossovi suur kuldmedal (1987); Harold Pender Award (1988);

John Bardeen (/bɑːrˈdiːn/; 23. mai 1908 Madison – 30. jaanuar 1991 Boston) oli Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener. Ta on ainus, kes on saanud Nobeli füüsikaauhinna kaks korda: 1956. aastal koos William Shockley ja Walter Brattainiga transistori leiutamise eest ning 1972. aastal koos Leon N Cooperi ja John Robert Schriefferiga fundamentaalse panuse eest ülijuhtivuse teooriasse.

Transistori leiutamine oli suur läbimurre elektroonikatööstuses – see võimaldas infoajastu tekkimise ning andis tõuke peaaegu iga elektroonikavidina arengule – alates telefonidest ja lõpetades rakettidega. Bardeen pälvis ülijuhtimise arenduse eest teise Nobeli auhinna. Ülijuhtivuse teooriat kasutatakse tänapäeval tuumamagnetresonantsis ja magnetresonantstomograafias (MRT). 1990. aastal võis John Bardeeni leida ajakirja Life nimekirjast “100 selle sajandi mõjukaimat ameeriklast”.

↑ http://nobelprize.org/physics/laureates/1972/bardeen-bio.html
↑ Pippard, B. (1994). "John Bardeen. 23 May 1908–30 January 1991". Biographical Memoirs of Fellows of the Royal Society. 39: 20–11. DOI:10.1098/rsbm.1994.0002.

[1] ttp://nobelprize.org/physics/laureates/1972/bardeen-bio.html

[formemrs-2] Pippard, B. (1994). "John Bardeen. 23 May 1908–30 January 1991". Biographical Memoirs of Fellows of the Royal Society. 39: 20–11. DOI:10.1098/rsbm.1994.0002.

[1]

[2]

John Bardeen

Sünniaeg	23. mai 1908 Madison, Wisconsin, Ameerika Ühendriigid
Surmaaeg	30. jaanuar 1991 (82-aastaselt) Boston, Massachusetts, Ameerika Ühendriigid
Rahvus	ameeriklane
Abikaasa	Jane Maxwell (1938-1991)
Lapsed	James M. Bardeen William A. Bardeen Elizabeth Greytak

Alma mater	Wisconsini-Madisoni Ülikool (bakalaureuse kraad 1928; magistrikraad 1929) Princetoni Ülikool (doktorikraad 1936)
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	füüsika
Töökohad	Bell Telephone Laboratories Illinoisi Ülikool
Doktoritöö	"Quantum Theory of the Work Function"
Tunnustus	Stuart Ballantine'i medal (1952) Oliver E. Buckley Condensed Matter Prize (1954) Nobeli füüsikaauhind (1956)^[1] National Medal of Science (1965) IEEE aumedal (1971) Nobeli füüsikaauhind (1972) ForMemRS (1973)^[2] Lomonossovi suur kuldmedal (1987) Harold Pender Award (1988)