Kaoliniit

Kaoliniit
Omadused
Keemiline valem	Al2Si2O5(OH)4
Mineraaliklass	kihtsilikaadid
Värvus	valge, "määrdunud" valge
Tihedus	2,6 g/cm³
Kõvadus	1,5...2
Lõhenevus	täiuslik
Süngoonia	trikliinne
Punktigrupp	trikliinne pediaalne
Kriips	valge
Läige	tuhm
Kristallooptilised omadused
Optiline telg	kaheteljeline
Optiline märk	negatiivne
Kaksik­murdumine	0,0070
Pleokroism	võib esineda kollakas pleokroism
2V	24...50°
nα	1,553...1,563
nβ	1,559...1,569
nγ	1,560...1,570

Kaoliniit on savimineraal, mille keemiline valem on Al₂Si₂O₅(OH)₄ ja mis kuulub tööstuslike mineraalide rühma. Tegemist on kihtsilikaadiga, mille üks tetraeedriline kiht on ühendatud hapniku aatomite kaudu ühe oktaeedriliste alumiiniumoksiidide kihiga.^[1] Tuntuim kivim, mis sisaldab rohkelt kaoliniiti, on kaoliin.

Sõna "kaoliniit" on tuletatud Hiinas Jiangxi provintsis Jingdezheni linna lähedal paikneva Gaolingi küla (高岭, Gāolǐng) nimest.^[2] Sealselt mäelt kaevati esimest korda kaoliini. Kaoliniiti kui mineraali kirjeldas esimesena Song Yingxing aastal 1637 oma teoses Tiangong Kaiwu (天工開物). Hiinlased nimetasid kaoliiniks mineraali, kaoliini nimetasid nad aga Gaolini mullaks.^[3] Sõna kandus teistesse keeltesse üle prantsuskeelsest sõnast kaolin, mis pärines prantsuse preestri Francois Xavier d'Entrecollesi Jingdezheni aruannetest, kus ta selgitas hiinlaste portselani valmistamise tehnikat.^[4]

Kaoliniiti sisaldaval savil kaoliinil on väike kahanemis-paisumisvõime ja madal katioon-vahetuse võime (1–15 mekv/100 g). See on pehme, tavaliselt valge mineraal (dioktaeedriline kihtsilikaatsavi), mis tekib alumiiniumsilikaatide (nt päevakivide) keemilisel murenemisel ehk porsumisel. Eri paigus üle maailma võib see raudoksiidi sisalduse tõttu värvuda roosa-oranži-punaseks, andes sellele eristatava roostekarva värvuse. Kergemas kontsentratsioonis annab see kaoliinile valge, kollase või heleoranži värvitooni. Kaubanduse eesmärgil transporditakse kaoliini kuiva pulbrina, poolkuival kujul või vedela seguna.