See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2023) |
See artikkel räägib riigist; laeva kohta vaata artiklit Kazahstan (jõelaev) |
Kasahstani Vabariik
| |||||
Riigihümn | "Mening Kazakstanõm" | ||||
---|---|---|---|---|---|
Pealinn | Astana | ||||
Pindala | 2 724 900 km² | ||||
Riigikeel | kasahhi | ||||
Ametlikud keeled | kasahhi ja vene | ||||
Rahvaarv | 20 139 914 (1.06.2024)[1] | ||||
Rahvastikutihedus | 7,4 in/km² | ||||
President | Kasõm-Žomart Tokajev | ||||
Peaminister | Olžas Bektenov | ||||
Iseseisvus | 16. detsember 1991 | ||||
SKT | 220,623 mld $ (2022)[2] | ||||
SKT elaniku kohta | 11 244 $ (2022)[3] | ||||
Valuuta | tenge (KZT) | ||||
Ajavöönd | maailmaaeg +4 kuni +6 | ||||
Tippdomeen | .kz | ||||
ROK-i kood | KAZ | ||||
Telefonikood | +7 (+997) |
Kasahstan (kasahhi Qazaqstan, Қазақстан, ametliku nimega Kasahstani Vabariik) on merepiirita riik Kesk-Aasias. See piirneb Venemaa, Türkmenistani, Usbekistani, Kõrgõzstani ja Hiinaga ning ulatub loodusgeograafilisse Euroopasse. Temast läände jääb Kaspia meri, otsest väljapääsu maailmamerele Kasahstanil aga ei ole.
Riigi pealinn on alates 1997. aastast Astana. Suurim linn on Almatõ.
Kasahstan on pindalalt üheksas riik maailmas. Riigis elab 19 miljonit inimest ehk rahvastikutihedus on madal (7 inimest/km²). 70% elanikest on kasahhid, 18% venelased ja 3% usbekid.
Riigis on suured nafta-, gaasi- ja mineraaltoorainete varud. Nafta- ja gaasi toomine on riikliku ettevõtte KazMunayGas käes ja annab suure osa riigi sissetulekutest. Kasahstan on ka maailma suurim uraani tootja ja suuruselt kolmas kroomi tootja. Ekspordis on olulised muuhulgas raud, vask, alumiinium ja tsink, aga ka kuld ja hõbe. Riik on oluline nisu eksportija.