Back العصر الحجري القديم الأوسط Arabic Paleolíticu mediu AST Orta Paleolit Azerbaijani Henoadvezh krenn ar maen Breton Paleolític mitjà Catalan Střední paleolit Czech Hen Oes y Cerrig Canol Welsh Mittelpaläolithikum German Middle Paleolithic English Meza Paleolitiko Esperanto
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2021) |
| Kiviaeg |
|---|
|
Paleoliitikum (Vanem kiviaeg) Neoliitikum (Noorem kiviaeg) |
| ↓ Pronksiaeg |
Keskmine paloliitikum ehk keskpaleoliitikum on paleoliitikumi teine periood (150 000–40 000 aastat tagasi).
Kliima muutus jahedamaks seoses algava jäätumisega. Peavarju otsiti koobastest või valmistati endale okstest ja loomanahkadest hütte. Külm kliima vähendas koriluse osatähtsust ja rohkem peeti jahti suurulukitele (põhjapõdrad, koopakarud, mammutid). Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, küpsetamine ja tuhas hautamine.[viide?]
Ajavahemikus 350 000–30 000 (sageli antakse vanimaks dateeringuks 150 000) aastat tagasi eksisteeris Homo neanderthalensis. Esimene neandertallase leid saadi juhuslikult mullatööde käigus 1856. aastal Neanderi orust Saksamaal. Hiljem on luid leitud mitmelt poolt Euroopast, Lähis-Idast, Aafrikast ja Aasiast. Neandertallasele kuulub Moustier' kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti kildtehnika. Moustier' kultuuri ajast on teada hoonepõhju. Mammutikütid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. Paleoantropoloogid, arheoloogid ja geneetikud on jõudnud järeldusele, et neandertallane ei ole nüüdisinimese esivanem, vaid selle eellastega sadu tuhandeid aastaid paralleelselt arenenud liik.[viide?]
Fülogeneetiliselt on viimane ühine esivanem (MRCA – Most Recent Common Ancestor) homo sapiens'il emaliinis Mitokondriaalne Eeva (mt-MRCA), kes elas Aafrikas umbes 200 000 aastat tagasi ja isaliinis Aadama Y-kromosoom (Y-MRCA), kes elas 90 000 aastat tagasi.[viide?]