Kiviaeg

See artikkel räägib ajalooperioodist; ansambli The Belka albumi kohta vaata artiklit Kiviaeg (The Belka).

Kiviaeg See kast: vaata redigeeri
↑ Enne inimest (Pliotseen)
Paleoliitikum (Vanem kiviaeg) Vanem paleoliitikum Olduvai kultuur Acheuli kultuur Clactoni kultuur Keskmine paleoliitikum Moustier' kultuur Noorem paleoliitikum Châtelperroni kultuur Aurignaci kultuur Gravette'i kultuur Solutré kultuur Madeleine'i kultuur Hamburgi kultuur Mesoliitikum Ertebølle kultuur Maglemose kultuur Neoliitikum (Noorem kiviaeg) Ḩalafi kultuur (Sumer) Hassuni kultuur (Sumer) ‘Ubaydi kultuur Uruki kultuur Paelkeraamika kultuur Vaiehitiste kultuur Nöörkeraamika kultuur
↓ Pronksiaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi.

Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid.

Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansi oma.

Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi.

Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr.

Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiks ehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. Nendel on omakorda alajaotused. Kiviaja alajaotuste kronoloogia on piirkonniti erinev.