Kliima

See artikkel räägib ilmade režiimist; küla kohta vaata artiklit Kliima küla

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.

Kliimat iseloomustatakse mitmesuguste pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuuri, niiskuse, õhurõhu, tuule, sademete ja muude meteoroloogiliste elementidega. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes. Kliimat iseloomustavad näitajad on ka ilmarekordid ja muud äärmused.

Kliima uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse klimatoloogiaks.

Konkreetse piirkonna kliimat mõjutavad selle geograafiline asukoht (laiuskraad), maapinna reljeef, kõrgus merepinnast, veekogude lähedus ja hoovused. Kliimatüüpe klassifitseeritakse enamasti temperatuuri ja/või sademete mõõdetud väärtuste keskmiste ning tüüpiliste vahemike põhjal. Kõige laiemalt kasutatav kliimaklassifikatsioon maailmas on Köppeni kliimaklassifikatsioon. Thornthwaite'i süsteemis,^[1] mis on kasutusel aastast 1948, võetakse temperatuuri ja sademete hulga kõrval arvesse ka aurumist ning seda kasutatakse loomade liigirikkuse ja kliimamuutuste mõju uurimiseks.

Paleoklimatoloogia on teadusharu, mis uurib paleokliimat. Kuna kliimaelementide andmeread on olemas vaid alates 19. sajandist, siis tehakse paleoklimatoloogias järeldusi kaudsete elutu loodusega seotud muutujate järgi, näiteks järvede ja jäässe aastatuhandete jooksul külmunud setete ning elusloodusest saadavate andmete järgi puurõngastest ja korallidest. Kliimamudelid on mineviku, oleviku ja tuleviku matemaatilised mudelid. Kliimamuutused toimuvad erineva pikkusega ajaperioodide jooksul mitmesuguste tegurite tõttu.