Konformatsioon [ladina k sõnatüvedest con- (koos) ja formare (moodustuma)] on keemiavaldkonda kuuluv mõiste, mis on seotud mitmeaatomilise molekuli ruumilise kujuga – täpsemalt molekuli moodustavate aatomite ja/või funktsionaalrühmade paigutusega üksteise suhtes. Üks ja seesama molekul võib esineda mitmes konformatsioonis, kusjuures need on omavahel dünaamilises tasakaalus (ehk on võimalikud nn konformatsioonilased üleminekud). Konformatsioonidest räägitakse enamasti orgaaniliste või bioorgaaniliste molekulide kontekstis. Orgaaniliste molekulide konformatsiooniline rikkus on põhiliselt tingitud sellest, et sp3-hübridisatsioonis süsinikuaatomite vahel moodustunud üksiksideme ümber võivad asendajad põhimõtteliselt vabalt pöörelda.[1][2][3]