Kopsud

Inimese kopsude joonis.
1 – hingetoru
2 – kopsuveen
3 – kopsuarter
4 – alveolaarjuhake
5 – kopsualveoolid
6 – südamejäljend
7 – bronh ehk kopsutoru
8 – segmendibronh
9 – sagarabronh
10 – peabronh
11 – keeleluu
 See artikkel räägib elunditest; toiduaine kohta vaata artiklit Kopsud (kulinaaria).

Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.

Imetajatel paiknevad kopsud rindkereõõnes selgroo lähedal kummalgi pool südant. Kopsude põhifunktsioon on transportida hapnikku atmosfäärist vereringesse ja vabastada süsihappegaasi vereringest atmosfääri.

Inimestel on kaks kopsu, mis paiknevad rindkereõõnes. Parempoolne kops on suurem kui vasakpoolne kops, mis peab jagama ruumi südamega. Kopsud kaaluvad kokku 1,3 kg ja parempoolne kops on vasakpoolsest raskem. Parempoolne kops jaguneb kolmeks ja vasakpoolne kops kaheks kopsusagaraks. Kopsudes jagunevad bronhid järjest peenemateks harudeks kuni lõppevad alveoolidega, mille seina läbi toimub gaasivahetus.[1]

Kopsude suurus ja mass varieeruvad, nii näiteks kaaluvad kopsud veisel 2–3 kg, lambal 0,25–1 kg, seal 0,5 kg, hobusel 2–3 kg.[2]

Varieeruv on ka ehitus ning vere- ja lümfisoonte hargnemine nii liigiti kui ka indiviiditi.

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Work on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega U6otQ on ilma tekstita.

Developed by StudentB