Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
See esineb molekulides, liitioonides ja kristallides.
Kovalentse sidemega seonduvad ühe ja sama mittemetalli aatomid või väikese elektronegatiivsuste vahega elementide aatomid.
Kovalentse sideme juures etendab kandvat osa elektronkatte väliskihi elektronide (valentselektronide) vastastikune toime. Aatomid moodustavad vähemalt ühe ühise elektronpaari. Ühe siduva elektronpaari (üksikside; kõige levinum juhtum) asemel võib olla ka mitu (mitmikside): kaks (kaksikside), kolm (kolmikside) või väga harva ka neli (nelikside) või kuus (kuuikside).
Rusikareeglina võib öelda, et kovalentne side moodustub kas ühe ja sama elemendi aatomite vahel või nende elementide aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste erinevus pole Paulingi skaalal suurem kui 1,6...1,7. Suurema elektronegatiivsuste erinevusega elementide vahele tekib iooniline side.
Nagu ioonilise sideme puhulgi, on peamine tendents väärisgaasile omase stabiilse elektronkonfiguratsiooni saavutamisele. Ent erinevalt ioonilisest sidemest saavutatakse see aatomitevaheliste ühiste elektronpaaride moodustamise teel, mitte elektronide loovutamise ja vastuvõtmise teel.
Kovalentse sideme moodustamisel vabaneb energiat (sidemeentalpia).
Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side, metallide aatomite vahel metalliline side.
Kovalentne side moodustub nii ühesuguste aatomite vahel, näiteks dikloori, dihapniku, divesiniku ja teemandi molekulides, kui ka erinevate aatomite vahel, näiteks vee ja ammoniaagi molekulides ja karborundi kristallides. Ka kõigis orgaanilistes ühendites, nii madal- kui ka kõrgmolekulaarsetes, on side kovalentne.
Kovalentse sideme tugevus oleneb selle moodustumisel vabanevast energiast. Side on tugevam ja raskemini lagunev, kui selle moodustumisel vabaneb rohkem energiat.