Kvarts

See artikkel on üldmõistest; Eesti endise ettevõtte kohta vaata Kvarts (ettevõte)

Kvarts
Pildil tuleb esile kvartsi kristallidele iseloomulik horisontaalne viirutus.
Omadused
Keemiline valem	SiO2
Mineraaliklass	karkass-silikaadid
Molekulmass	60,08
Värvus	puhtana värvitu
Tihedus	2,65 g/cm³
Kõvadus	7 (etalonmineraal)
Lõhenevus	puudub
Süngoonia	trigonaalne
Kriips	valge
Kaksistumine	esineb
Murdepind	karpjas
Läige	klaasiläige (tahul), rasvaläige (murdepinnal)
Kristallooptilised omadused
Optiline telg	üheteljeline
Optiline märk	positiivne
Kaksik­murdumine	0,009
Reljeef	madal
Pleokroism	puudub
Interferents­värvused	esimest järku valge ja hall
Kustumine	laineline
nω	1,544
nε	1,553

Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.

Kvarts on päevakivide järel levinuim mineraal maakoores. Päevakivid moodustavad maakoorest 60%, kvarts 12%^[1]. Kvartsi esineb nii tard-, moonde- kui ka settekivimeis. Ta kuulub paljude kivimite koostisse^[2]. Suure kvartsisisaldusega on näiteks graniit, gneiss, kvartsiit ja liivakivi. Kvartsile on iseloomulik suur vastupidavus keemilisele murenemisele. Samuti on kvarts väga kõva mineraal, mis teeb ta ka kulumisele vastupidavaks. Neil põhjustel ongi liiv, mis koosneb peamiselt kvartsist, nii levinud sete. Kvarts moodustab tihti druuse. Läbipaistvad mäekristallidruusid on hinnatud vääriskivid. Rohkesti kvartsi sisaldav liiv on klaasi tooraine. Piusa koobaste liiva nimetataksegi klaasiliivaks.