leedu keel (lietuvių kalba) | |
---|---|
Kõneldakse | Leedu |
Kokku kõnelejaid | 3,1 miljonit [1] |
Keelesugulus |
indoeuroopa keeled balti keeled idabalti keeled leedu keel |
Ametlik staatus | |
Ametlik keel |
Leedu Euroopa Liit |
Keelehoole | Riiklik leedu keele komisjon |
Keelekoodid | |
ISO 639-1 | lt |
ISO 639-2 | lit |
Leedu keele leviala |
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel. Leedu keel on Leedu riigikeel ja seda räägib emakeelena umbes 3,1 miljonit leedulast peamiselt Leedus, kuid ka Poolas (Suwalszczyzna), Venemaal ja Lätis.
Leedu keeles on kolm rõhutüüpi ja seitse käänet. Leedu keelt peetakse üheks arhailisemaks tänapäeval kõneldavaks indoeuroopa keeleks. Murded jagunevad põhja- ja lõunamurreteks. Kirjakeel põhineb viimastel.
Vanimad kirjalikud mälestised pärinevad 16. sajandist (Martin Lutheri katekismuse tõlge).
Leedu keele esimese teadusliku kirjelduse Handbuch der litauischen Sprache (Leedu keele käsiraamat; 2 köidet) avaldas 1856–1857 Praha ülikooli professor August Schleicher.
Keelekood standardi ISO 639 järgi on lt või lit.
<ref>
-silt. Viide nimega Ethnologue
on ilma tekstita.