Back Spesie Afrikaans Art (Biologie) ALS Especie AN نوع (تصنيف) Arabic نوع (بيولوجيا) ARY نوع ARZ প্ৰজাতি (জীৱবিদ্যা) Assamese Especie AST Bioloji növ Azerbaijani نؤوع (بیولوژی) AZB
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Liigi mõiste, mida on kasutatud tuhandeid aastaid, on bioloogias üks keskseid mõisteid, kuid liigi definitsioon on vaieldav.
Liik on üks bioloogilise klassifitseerimise ja taksonoomilise liigitamise põhiühikutest. Tavaliselt defineeritakse liike kui gruppi organismidest, mis saavad vabalt ristuda ja anda viljakaid järglasi. Paljudel juhtudel on selline definitsioon küllaldane, kuid tihti kasutatakse täpsemaid, võrdlevamaid mõõte nagu DNA järjestus, morfoloogia või ökoloogiline nišš. Paikkondlike kohandatud tunnuste olemasolu võib viia liikide jagunemiseni alamliikideks.
Liigid, millel on ühised esivanemad, kuuluvad perekonda (genus). Liik saab kuuluda ainult ühte perekonda korraga. Kuuluvust ühte perekonda on kontrollitud DNA sarnasuse põhjal, kuid praktilistel põhjustel on vahel kasutatud ka muid variante, näiteks taimede puhul õite sarnasust.
Kõikidele liikidele on antud kahest osast koosnev nimi – binaarne nimetus. Esimene osa nimetusest on perekonnanimi. Teine osa nimetusest on kas liiginimi (zooloogias) või liigiepiteet (kasutatakse botaanikas).
Kindlad meetodid liikide määramiseks ja kasutusel olevad liigidefinitsioonid on olulised selleks, et saaks kirjeldada ja testida bioloogilisi teooriaid ning mõõta elurikkust ehk biodiversiteeti. Väljasurnud liike, mis on teada fossiilsetest andmetest, on raske täpselt klassifitseerida ning seetõttu kasutatakse nende puhul kõrgemaid taksonoomilisi ühikuid nagu sugukond. Kokku on liikide arvu maailmas hinnatud 8,7 miljonini,[1] varasemate hinnangute kohaselt arvati neid olevat 2–100 miljonit.[2]