Liivi keel

liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ)
Kõneldakse	Lätis
Piirkonnad	Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid	umbes 20
Keelesugulus	uurali keeled; soomeugri keeled; soome-permi keeled; läänemeresoome keeled; liivi keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	-
Keelekoodid
ISO 639-2	fiu (teised soomeugri keeled)
ISO 639-3	liv
	Liivi keele leviala Lätis aastatel 1100 ja 1900.

See artikkel räägib keelest; geoloogise struktuuri kohta vaata artiklit Liivi keel (geoloogia).

Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.

Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani. Viimane liivi keelt emakeelena rääkinud inimene suri 2013. aastal.^[2] Teise keelena räägib liivi keelt Lätis umbes 20 inimest.^[1] Kokku on registreerinud ennast liivlaseks ametliku Läti statistika järgi 200 inimest.^[3]

Nimetust rannakeel (rāndakēļ) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides.

↑ ^1,0 ^1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega unes on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega uI8wp on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega xX1u2 on ilma tekstita.

[unes-1] 1,0 ^1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega unes on ilma tekstita.

[uI8wp-2] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega uI8wp on ilma tekstita.

[xX1u2-3] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega xX1u2 on ilma tekstita.

[1]

[2]

[3]