Liivlased

Rohe-valge-sinine liivi lipp võeti kasutusele 1923. aastal, siis oli see Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd

Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis. Liivlasi on määratletud kui liivi keelt emakeelena kõnelejaid, liivikeelsete vanemate järeltulijaid, liivi identiteediga inimesi, ajaloolistes allikates liivlasteks nimetatud inimesi või teatud arheoloogiliste kultuuride esindajaid.

Liivlaste väljakujunemine paigutatakse noorema rauaaja algusse ning nende kultuuri ja arvukuse kõrgaeg 11.–12. sajandisse, millele on järgnenud assimileerumisperiood. 2011. aasta Läti rahvaloendusel nimetas end liivlasteks 250 inimest, sama aasta Eesti rahvaloendusel 23 inimest. Viimane teadaolev liivi keelt emakeelena kõnelenud inimene suri 2013. aastal Kanadas.


Developed by StudentB