Back Lodewyk XVI van Frankryk Afrikaans Ludwig XVI. ALS Loís XVI de Francia AN Hloðwig XVI Francena Cyning ANG لويس السادس عشر Arabic لويس الستاشر ARZ Lluis XVI de Francia AST Louis XVI (gazik ke Franca) AVK XVI Lüdovik Azerbaijani اونآلتینجی لوئی AZB
 | Artiklis puuduvad viited. |
Louis XVI (23. august 1754 – 21. jaanuar 1793) oli viimne Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne revolutsiooni 10. maist 1774 kuni 14. septembrini 1791 ja prantslaste kuningas 14. septembrist 1791 – 21. septembrini 1792.
Louis päris riigi oma vanaisalt Louis XV-lt, kuna tema isa ja varasem troonipärija oli juba (1765) surnud. Ta krooniti Reimsis 11. juunil 1775. 16. mail 1770 abiellus ta Austria ertshertsoginna Marie Antoinette'iga, kellega tal oli kaks poega ja kaks tütart. Marie ja Louis XVI esimene laps sündis 19. detsembril 1778. Tütre nimeks sai Marie-Thérèse-Charlotte. Järgnevalt sündisid Louis-Joseph (sündinud 1781), Louis-Charles (1785) ja Sophie-Béatrix (1786).
Iseloomult oli Louis XVI usklik, õiglane ja kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd, kuid otsustusvõimetu, ei omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi.
6. veebruaril 1778 sõlmis Prantsusmaa liidu USA-ga ja toetas viimast sõjas Suurbritannia kuningriigi vastu, kuid ei saavutanud midagi peale uute võlgade.
Sisepoliitikas oli Louis XVI valitsuse peamiseks probleemiks järjest süvenev rahapuudus ja riigivõlg, milles süüdistati kuninganna luksuslikku eluviisi. Marie Antoinette'i vastases propagandas kasutati ära ka tema Austria päritolu, väidetavat truudusetust (mis oleks andnud ettekäände Louis XVI poegade kõrvaldamiseks troonijärglusest tema noorema venna kasuks) ja kaelakeeafääri. Louis XVI kaotas piinamise ja sinekuurid, samuti vähendas ta õukonna kulutusi. Ulatuslikumad reformid nurjusid aadli ja kohalike parlamentide vastuseisu tõttu.
1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid (esimest korda pärast 1614. aastat). Bastille vallutamine 14. juulil, mida loetakse tänapäeval revolutsiooni alguseks, jäi tema nagu ka enamuse kaasaegsete silmis suurema tähelepanuta. Järgnenud revolutsioonisündmustele osutas ta ebakindlat vastupanu, kuid andis järjest järele, lootes vältida hukatud Inglismaa kuninga Charles I saatust. 6. oktoobril 1789 sunniti ta koos perekonnaga Versailles’st Pariisi ümber asuma. Ta langes sügavasse depressiooni ega olnud enam võimeline tegutsema.
Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil 1791 põgeneda välismaale, kuid tabati, viidi Pariisi tagasi ja hoiti sestpeale valve all, sisuliselt koduarestis. Kuningas eemaldati riigiasjadest kuni 14. septembrini.
10. augustil 1792 rünnati kuningliku perekonna residentsi Tuileries’d ja Louis XVI oli sunnitud koos perekonnaga Rahvuskonvendi kaitset otsima. Alates 13. augustist loeti tema ja ta perekond ametlikult vangideks (algul Luxembourgi palees, seejärel Temple’is) ja 21. septembril 1792 kuulutati Prantsusmaa vabariigiks.
11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistatava Louis XVI (keda nüüd nimetati kodanik Louis Capet) üle. Ta mõisteti surma 16.–17. detsembri ööl häältega 361 : 360 (teistel andmetel 361 : 288, kuna 72 konvendi liiget puudusid). Ka Philippe Egalité (Orléansi hertsog) hääletas kuninga surma poolt.
Louis XVI hukati 21. jaanuaril 1793 giljotiiniga. Louis suri väärikalt, olles andestanud oma vaenlastele. Oma viimase sõnana ütles Louis, et ta sureb süütuna, lootuses, et tema veri ei langeks Prantsusmaa peale. Ta on ainuke Prantsusmaa kuningas, kes on hukatud. Kuningas, tema õde madame Élisabeth ja Marie Antoinette maeti massihauda tänapäeva Madeleine'i kiriku lähedasel kalmistul. Kui Bourbonide dünastia taastati, kaevati 21. jaanuaril 1815, rohkem kui 20 aastat pärast kuningliku perekonna surma, üles nende maised jäänused ning maeti Saint Denis' basiilika krüpti, mis oli traditsiooniline Prantsuse monarhide viimne puhkepaik.