See artikkel on programmeerimiskeelest Lua; teiste tähenduste kohta vaata lehte Lua (täpsustus) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Lua | |
---|---|
Faililaiend | .lua |
Paradigma | Mitmeparadigmaline: skripting, imperatiivne (protseduuriline, prototüübipõhine, objekt-orienteeritud), funktsionaalne |
Väljalaskeaeg | 1993 |
Looja |
Roberto Ierusalimschy Waldemar Celes Luiz Henrique de Figueiredo |
Viimane väljalase | 5.4.7 (25.06.2024) |
Tüüpimine | dünaamiline, tugev, pardi |
Implementatsioonid | Lua, LuaJIT, LLVM-Lua |
Dialektid | Metalua, Idle, GSL Shell |
Mõjutatud keeltest | C++, CLU, Modula, Scheme, SNOBOL |
Mõjutanud keeli | Falcon, GameMonkey, Io, JavaScript, Julia, MiniD, Red, Ruby, Squirrel, MoonScript |
OS | platvormiülene |
Litsents | MIT Litsents |
Veebileht |
www |
Lua ( [/ˈluːə/] [loo-ə], portugali keeles lua [ˈlu.(w)ɐ] tähendab Kuud) on mitmeparadigmaline programmeerimiskeel, mis on eeskätt loodud välja kutsumiseks teiste programmeerimiskeelte ja -keskkondade seest.[1] Lua keel on alates loomisest platvormiülene ja on ANSI standardile vastavas C-programmeerimiskeeles[2] ning omab suhteliselt lihtsat C-rakendusliidest.[3]
Lua loodi aastal 1993 ning oli mõeldud tarkvararakenduste üha kasvavate vajaduste täitmiseks. See tagas põhilised võimalused enamikule protseduurilistele programmeerimiskeeltele, kuid piiratumate ning valdkonnapõhiste programmeerimiskeelte omadusi ei ole kaasatud. Lua sisaldab keelt laiendavaid mehhanisme, lubades arendajal keele omadusi implementeerida. Kuigi Lua oli kavandatud olema üldine integreeritav keelelaiendus, siis Lua disainerid suunasid tähelepanu ka selle kiirusele, porditavusele, laiendatavusele ja kasutusmugavusele arenduses.