Ludwig Sakslane

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2009) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast. Varem valitses ta isa süseräniteedi all samuti Frangi impeeriumi idaalu (peamiselt Baierit, alates 817).

Ludwigi isa oli Frangi keiser Ludwig Vaga.

840. aastal pärast isa Ludwig Vaga surma toimunud Frangi riigi pärilussõdades 840–843 liitus Ludwig oma noorema poolvenna Charles Paljaspeaga võitluseks oma ühise vaenlase, vanima venna Lothariga. 25. juunil 841 toimunud lahingus võitsid nad Lothari vägesid ning augustis 843 Verduni leppega jagati Frangi riik järgmiselt:

• Lothar sai kunagise Karl Suure impeeriumi perifeerse idaosa (Lombardia-osa Itaaliast, Burgundia, Provence, Austraasia läänepoolsed maad);
• Charles Paljaspea maa-alad Reini jõest läänes (st Lääne-Frangi riik, millest kujunes Prantsusmaa);
• Ludwig aga Reini jõest ida pool asuvad maa-alad: Baierimaa; Švaabimaa kuni Reini jõeni; Graubündeni; Frangimaa; Saksimaa; Tüüringi (st Ida-Frangi riigi, millest kujunes hiljem Saksamaa), ent koos sellega ka võimaluse laiendada seda paganate arvelt ida suunas, mida tema järeltulijad eriti 11.–12. sajandil ka tegid.

Kuid ka pärast vanema venna Lothari edukat alistamist ei olnud Charlesi ja Ludwigi omavahelised suhted normaalsed, sest 858. aastal Charlesi alluv abbe Aladgardi ja mõjuvõimu omavate isikute kutsel tegi Ludwig sõjakäigu Charlesi maa-alade vastu läbi Elsassi, sellel ajal kui Charles oli hõivatud sõjategevusega normannidega. Kuid enne suurt lahingut toimunud 3-päevaste läbirääkimiste ajal reetsid Charlesi vasallid ta ning ta oli sunnitud väikese sõjasalgaga põgenema sõjaväljalt Burgundiasse ja suur osa Charlesi riigist jäi Ludwigi valdusse. 859. aastal aga uue Charlesi sõjakäigu ajal ei võtnud Ludwig sõjategevust vastu ning taandus oma kuningriiki, tema valitsusaeg kestis vaid 2 kuud. 860. aastal Koblenzis toimunud läbirääkimistel leppisid vennad uuesti rahuga.

Ka hiljem osutus Ludwig heaks armeejuhiks ning suutis tagasi tõrjuda kõik saratseenide rünnakud Ida-Frangi riigile (Lõuna-Itaalias), samuti oma valdusi suurendada, põhiliselt laguneva Kesk-Frangi riigi arvelt. 875, kui ta vennapoeg keiser Ludwig II suri, taotles Ludwig oma venna Karl Paljaspea kõrval keisritrooni, kuid viimane jõudis ette ning allutas Itaalia oma võimule. Solvunud Ludwig plaanitses kättemaksuretke, kuid suri enne, kui jõudis armeed oma venna vastu viia.

Ludwigi lisanime "Sakslane" võtsid kasutusele alles 19. sajandi saksa ajaloolased, kes püüdsid näidata Ida-Frangi riiki sisuliselt Saksa rahvusriigina, ent tegelikult see nii ei olnud. Ludwig oli ilmselt küll germaanlane, kuid vaevalt oli see tolleaegses käsitluses tema esmane identiteeditunnetus.

Ludwigi pojad olid Karlmann, Baieri kuningas ja Ida-Frangi järgmine kuningas, Ludwig Noorem, Saksimaa valitseja, ja Karl Paks, viimane Frangi riigi ainuvalitseja.