See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2020) |
Artiklis puuduvad viited. (Juuni 2020) |
Erzstift Magdeburg 1180–1680 | |
Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi vürstlikud piiskopkonnad (lilla), umbes 1250. aastal | |
Valitsusvorm | vürstlik peapiiskopkond |
---|---|
Osa | Saksa-Rooma riik |
Pealinn |
Magdeburg Halle (aastast 1503) |
Magdeburgi peapiiskopkond oli katoliiklik peapiiskopkond (969–1552) ja Saksa-Rooma riigi vürstlik peapiiskopkond (1180–1680) keskusega Magdeburgi linnas Elbe jõel.
Kavandatud 955. aastast ja rajatud 968. aastal, kaotas katoliiklik peapiiskopkond de facto kehtivuse alates 1557. aastast, kui viimane paavsti poolt kinnitatud vürstlik peapiiskop, luterlik Sigismund von Brandenburg sai täisealiseks ja sai piiskopiks ning Magdeburgi toomkiriku kapiitel kiitis 1567. aastal heaks luterluse, kui enamus koguduseliikmeid oli juba luterlusse pöördunud. Kõik tema järeltulijad olid ainult vürstliku peapiiskopkonna administraatorid ja samuti luterlikud, välja arvatud katoliiklik ilmik Leopold Wilhelm von Österreich (1631–1635). Kiriklikus mõttes pandi allesjäänud katoliiklased ja nende kogudused ning kloostrid endises peapiiskopkonnas 1648. aastal Kölni peapiiskopkonna järelevalve alla ja 1670. aastal Põhjamisjonite apostliku vikariaadi jurisdiktsiooni alla.
Poliitilises mõttes saavutas peapiiskopkond 1180. aastal otsealluvuse keisrile kui vürstlik peapiiskopkond. Selle territoorium koosnes ainult mõnest peapiiskopkonna haldusala osast, nagu Magdeburgi linn, enamik Magdeburger Bördest ja Jerichower Land kui lahutumatu tervik ja eksklaavid, mis hõlmasid umbes Saalkreisi, sealhulgas Halle, Oebisfelde ja lähiümbrus, samuti Jüterbog ja lähiümbrus. Vürstlik peapiiskopkond säilitas oma rikluse valitava monarhiana aastani 1680. Siis omastas Magdeburgi vürstliku peapiiskopkonna Brandenburg-Preisimaa ja pärast sekulariseerimist muutis selle Magdeburgi hertsogkonnaks, päritavaks monarhiaks personaalunioonis Brandenburgiga.
1994. aastal asutatud uus Magdeburgi diötsees on katoliku kiriku diötsees, mis paikneb Saksi-Anhalti (lõviosa), Brandenburgi ja Saksimaa (väikesed narmad kummaski) liidumaadel.