Magma

See artikkel räägib vedelas olekus kivimeist; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Magma (täpsustus).

Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.

Magma on tekkinud sügaval maakoores, kus kivimite ülessulamiseks on sobivad tingimused. Läbi vulkaanipursete maapinnani jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Peaaegu alati sisaldab magma peale vedelas olekus osa ka gaase ja tahkeid osi. Gaasiliseks komponendiks on magmas peamiselt veeaur ja süsinikdioksiid, tahkeks aga peamiselt kristalliseeruvad mineraalid. Magmast või selle maapinnale paiskudes tekkinud laavast moodustuvad magma- ehk tardkivimid.

Magma võib tekkida kolme teguri mõjul. Kõige ilmsem on temperatuuritõus. Kui kivimite temperatuur tõuseb kõrgemale vastava kivimi solidusest (punkt antud rõhu ja koostise korral, kus algab sulamine), siis hakkab kivim sulama. Kivimeil pole sulamispunkti, sest nad pole puhtad ained. Sulamine toimub temperatuurivahemikus, kusjuures sulanud aine koostis erineb tahke aine keskmisest koostisest. Nad võrdsustuvad alles siis, kui kogu kivim on üles sulanud. Maa magma tekkes on aga temperatuuritõus märksa vähem oluline kui kaks ülejäänut tegurit, milleks on rõhu muutus ja kivimite koostise muutus. Kui rõhk alaneb, siis langeb ka kivimite sulamistemperatuur. See on peamine viis, kuidas magma Maal tekib. Ookeanide keskahelike all on vahevöö konvektiivsed tõusuvoolud, mis toovad kivimid madalama rõhuga piirkonda, kus algab osaline sulamine. Kolmandaks oluliseks sulamisviisiks on koostise muutus, peamiselt vee lisandumine süsteemi ning sellist tüüpi sulamine on eelkõige omane subduktsioonivööndeile. Sügavamale sukelduvad kivimid hakkavad moonduma ning vesi tõrjutakse mineraalide kristallstruktuurist välja. Vesi kivimite pooriruumis alandab kivimite sulamistemperatuuri ning algatab teatud sügavuses sulamise.^[1]

Maapinna lähedal on magma temperatuur ligikaudu 700...1200 °C, sõltudes keemilisest koostisest. Ränirikas magma on ränivaesest reeglina madalatemperatuurilisem. Magma tihedus jääb vahemikku 2,2...3 g/cm³, olles keskmiselt 90% sama koostisega tardkivimi tihedusest. Põhiosa magma koostisest moodustavad räni ja hapniku ioonid, kuid peale nende sisaldab magma alati ka kaltsiumi, alumiiniumi, vesinikku, naatriumi jne.^[2]

Termin "magma" võeti kasutusele aastal 1825.