Magnetiit | |
---|---|
Omadused | |
Keemiline valem | Fe3O4 |
Mineraaliklass | oksiidid |
Molekulmass | 231,54 |
Värvus | hallikasmust |
Tihedus | 5,1–5,2 g/cm³ |
Kõvadus | 5,5–6 |
Lõhenevus | puudub |
Süngoonia | kuubiline |
Punktigrupp | kuubiline heksoktaeedriline |
Kriips | must |
Läige | metalne |
Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.
Magnetiit on tavaline aktsessoorne mineraal paljudes kivimites. Magnetiit on üks peamisi rauamaake. Iseloomulikuks tunnuseks on ferrimagnetilisus. Magnetiit on looduses esinevatest mineraalidest kõige magnetilisem. Looduslikult magneetunud magnetiidi tükke või nõelu kasutati esimeste kompassidena. Esimesed magnetlindid ja trafode südamikud valmistati peamiselt magnetiidist.[1] Tänapäeval kaevandatakse magnetiiti rauamaagina. Teadlased uurivad, kuidas magnetiiti saab kasutada nanoravimites ja spintroonikas.
<ref>
-silt. Viide nimega Dana
on ilma tekstita.