Mantra

Mantra (sanskriti keeles मन्त्र; tiibeti keeles sngags; hiina keeles zhou, 眞⾔ zhenyan; jaapani keeles ju, shingon) on hinduismi ja mahajaana budismi meditatsioonil ja üldse vaimses praktikas kasutatav heliline vormel.

Sõna "mantra" tuleneb sanskriti verbijuurest man (‘mõtlema’). Mantraid kasutatakse ka mõtlemise kaitse või mälu toena.^[1]

Mantra kui teatav heli, hääl, sõna või silp või nende rida on kasutusel paljudes idamaistes religioossetes praktikates ja vaimsetes tehnikates, teadvusseisundi muutmiseks või suunamiseks, loitsimiseks, nõidumiseks jne.

Mantrate olulisust vadžrajaanas näitab vadžrajaana sünonüümina kasutatav nimetus mantrajaana (sanskriti keeles mantrayāna ‘mantrasõiduk’).

Tuntumaid hinduistlikke mantraid on "om" ja vadžrajaanas "om mani padme hum".

Transtsendentaalses meditatsioonis kasutatakse õpetaja poolt antud isiklikku mantrat.

Krišnaismis kasutatakse Hare Krišna mantrat.

Mantraid reeglina ei tõlgita.

Hinduismis peetakse oluliseks mantra hääldamise algupärast puhtust, budismis hääldatakse mantraid vastavalt hääldaja keele omapärale.

Mantra võib olla tähenduseta puhas heli või vibratsioon (nagu "om"), aga ka tähendusrikas mõte või väljend. Erinevalt palvest ei sisalda mantra pöördumist kõrgemate vägede poole ega millegi soovimist või tahtmist.

Mantrat võidakse kuuldavalt hääldada või sosistada, aga ka retsiteerida, laulda, seda erilisel viisil kuuldavale tuues, samuti kuuldamatult meenutades või lastes mõttes kõlada. Mantra võib olla kasutusel ka kirjutatud kujul.