Mao Zedong 毛泽东 | |
---|---|
Mao Zedong (1959) | |
Hiina Kommunistliku Partei esimees | |
Ametiaeg 20. märts 1943 – 9. september 1976 | |
Eelnev | Zhang Wentian (peasekretär) |
Järgnev | Hua Guofeng |
Hiina Rahvavabariigi esimees | |
Ametiaeg 27. september 1954 – 27. aprill 1959 | |
Järgnev | Liu Shaoqi |
Sõjalise keskkomisjoni esimees | |
Ametiaeg 8. september 1954 – 9. september 1976 | |
Järgnev | Hua Guofeng |
Rahva keskvalitsuse esimees | |
Ametiaeg 1. oktoober 1949 – 27. september 1954 | |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
26. detsember 1893 Shaoshan, Hunan, Hiina keisririik |
Surmaaeg |
9. september 1976 (82-aastasena) Peking, Hiina Rahvavabariik |
Erakond |
Hiina Kommunistlik Partei (1921–1976) |
Abikaasa |
Luo Yixiu (1907–1910) Yang Kaihui (1920–1930) He Zizhen (1928–1937) Jiang Qing (1938–1976) |
Vanemad | Mao Yichang ja Wen Qimei) |
Lapsed | 10 last (mh Mao Anying, Mao Anqing, Mao Anlong, Yang Yuehua, Li Min, Li Na |
Elukoht | Matmispaik: Mao Zedongi mausoleum, Peking |
Alma mater | Hunani esimene tavaülikool |
Mao Zedong [ⓘ] (26. detsember 1893 Shaoshan – 9. september 1976 Peking) oli Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935. aastast kuni oma surmani 1976. aastal.
Tema juhtimisel sai Hiina kodusõja järel kommunistlik partei võimu suurema osa Hiina üle, samuti aga kritiseeritakse tema poliitikat, sealhulgas majanduspoliitikat. Mao kuulutas Hiina Rahvavabariigi välja 1.oktoobril 1949 Pekingis.[1]
Vaatamata kriitikale on Mao Hiinas siiani väga populaarne. Tema saavutuste hulka arvatakse tasuta haridus ja arstiabi ning tagatud töö. Samas oli Mao eksperimentaalsete programmide ("Suur hüpe" ja kultuurirevolutsioon) ebaõnnestumisel suur kahju kultuurile, ühiskonnale ja majandusele ning näljahädade tõttu hukkus palju inimesi. Alates sellest, kui pärast Mao surma 1976. aastal sai Hiina Rahvavabariigi juhiks Deng Xiaoping, on enamik Mao reforme hukka mõistetud. Tema sotsiaalpoliitiline suund on hüljatud liberaalsemate ja pragmaatilisemate majandusreformide kasuks.
Mao oli radikaal ja dogmaatik ning romantik ja suur unistaja. Tema sotsiaal-poliitilised otsused põhinesid moraalsetel ja ideoloogilistel kavatsustel, mitte tegelikel tulemustel. Mao hoolis vähe inimeste heaolust, kuid oli paljude silmis karismaatiline liider.
Hiina kodusõja võitmise ja Hiina Rahvavabariigi rajamise tõttu sai Hiina Kommunistlikust Parteist tema võimu ajal Mandri-Hiina juhtiv partei. Mandri-Hiinas peetakse Mao suurimaks teeneks välismaise mõjuta ühendatud Hiina riigi rajamist esimest korda pärast oopiumisõdu. Kritiseeritakse aga tema majandust laostavat poliitikat pärast võimu kindlustamist.