Marcus Vipsanius Agrippa

See artikkel räägib väejuhist ja riigimehest; filosoofi kohta vaata artiklit Agrippa (filosoof); maagi kohta vaata artiklit Agrippa Nettesheimist

Marcus Vipsanius Agrippa (u 63 eKr Dalmaatsia – 12 eKr Campania) oli Vana-Rooma väejuht ja riigimees.

Agrippa oli vanem vend Lucius Vipsanius Agrippa ja õde Vipsania Polla. Nende suguvõsa ja perekond ei olnud varem Rooma avalikus elus silmapaistvad.

Agrippa oli umbes samaealine Octaviusega, hilisema keisri Augustusega. Nad omandasid koos hariduse ning neist said lähedased sõbrad. Agrippa toetas Octaviust teel võimule ja täitis hiljem tähtsaid riiklikke ülesandeid.

Ta osales Julius Caesari juhitud sõjakäikudes. Caesar hindas teda kõrgelt ning saatis ta 45. aastal eKr koos Octaviusega Illüüriasse õppima. Nelja kuu pärast jõudis nendeni teade Caesari surmast. Caesar oli Octaviuse nimetanud oma järglaseks.

37 eKr sai ta konsuliks, kuigi oli noorem kui ettenähtud 43 aastat. Ta purustas 36 eKr Sextus Pompeiuse ning juhtis võidukalt 31 eKr Aktioni lahingus laevastikku Marcus Antoniuse ja Kleopatra VII vastu.

21 eKr abiellus Agrippa Augustuse tütre Juliaga ning sai keisri tegelikuks kaasvalitsejaks, Agrippat peeti tema võimalikuks järglaseks.

Ta kasutas oma varandust riigi huvides: laskis ehitada Rooma veejuhtme, termid ja Panteoni ning korraldas Rooma riigi mõõtmise, mille põhjal valmistati kaart.

Agrippa suri 51-aastaselt. Augustus korraldas suurejoonelised matused ning lasi sõbra säilmed paigutada omaenda mausoleumi.