Mari Eli lipp aastatel 2006–2011, mida jätkuvalt kasutatakse mitteametlikult rahvuslipuna[1] | |
Marid Joškar-Olas tähistamas võinädalat | |
Rahvaarv | |
---|---|
u 500 000 (2021) | |
Märkimisväärse rahvaarvuga piirkonnad | |
Venemaa | 423 823 |
Millest: | |
Marimaa | 246 560 |
Baškortostan | 84 988 |
Kirovi oblast | 18 766 |
Tatarstan | 15 666 |
Sverdlovski oblast | 13 995 |
Udmurtia | 5983 |
Kasahstan | 4416 |
Ukraina | 4130 |
Keeled | |
mari keel, vene keel (niidumari keel, mäemari keel, loodemari murre) | |
Religioon | |
õigeusk, mari usk, islam |
Marid ehk marilased (endanimetus Марий) on soome-ugri rahvas. Nende põline asuala asub tänapäeva Venemaa Föderatsioonis Volga keskjooksul ja maridele on loodud omahalduslik vabariik Mari El. Enamik marisid räägib mari keelt. Marid jagunevad geograafiliselt ja kultuuriliselt kolmeks: niidumarid, idamarid ja mäemarid. Tänapäeval on marisid maailmas umbes pool miljonit. Suurem osa neist on õigeusklikud, kuid paljud on säilitanud põlise usu. Väike osa marisid on muslimidid.
Marid on volgasoomlaste seas üks eneseteadlikumaid ja organiseeritumaid rahvaid. Neid on nimetatud "idapoolsete soomeugri rahvaste lipulaevaks", kuna nad on sageli esimesed katsetama uusi kultuurilisi, ühiskondlikke ja organisatsioonilisi võtteid. Kui uus ettevõtmine osutub edukaks, jäljendavad neid sageli teisedki idapoolsed soomeugrilased. Ajaloo jooksul on marid olnud üks enim võõrvallutusele vastupanu osutanud rahvastest nii sõjaliselt kui ka vaimselt.[2][3]