Mateeria

Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.

Aristoteles nimetab mateeriaks materjali, millest mingi substants koosneb. Substantsi mateeria võib ka ise olla mingi substants, näiteks maja mateeria on tellised. Mateeriat ei oma mitte kõik substantsid, vaid üksnes hülemorfsed substantsid. Elementide mateeria on algmateeria, mida aktuaalsena olemas ei ole. Mateeriale vastandub vorm, mis substantsi organiseerib ja korrastab.

Uusaja filosoofias hakati mateeriat samastama ainega füüsikalises mõttes ning aine omadusi peeti sageli pelgalt mõistuse abil tunnetatavateks. Kui füüsikas hakati tegema uusi avastusi aine ehituse kohta, siis senised ettekujutused ainest muutusid ning tekkisid vastuolud teadusliku ja filosoofilise aine- ehk mateeriamõiste vahel. Mateeria mõiste uurimine jäi põhiliselt füüsikafilosoofia tegevusalaks. Tänapäeva füüsikas eristatakse mateeria eksisteerimise põhivormidena ainet ja välja.^[1]

Dialektilises materialismis on mateeriale omistatud iseliikumine, millega on muudetud traditsioonilist arusaama, et mateeria on passiivne. Mateeriat on sealjuures mõistetud objektiivse reaalsusena, mis on inimesele antud meelte kaudu. Sellisena on mateeria vastandatav teadvusele.