Merepiirita riik on riik, mis asub mandri siseosas ja mida ümbritsevad teised riigid. Sellisel riigil ei ole merepiiri ega väljapääsu maailmamerele.
Praegu on maailmas 44 merepiirita riiki. Kõige rohkem on neid Aafrikas (16 riiki) ja Euroopas (14 tunnustatud riiki ja 2 osaliselt tunnustatud riiki). Aasias on selliseid riike 12 ja Ameerikas 2.
Kaks merepiirita riiki – Usbekistan ja Liechtenstein – piirnevad ainult merepiirita riikidega.
Kolme riiki ümbritseb ainult ühe riigi territoorium. Selliseid riike nimetatakse enklaavideks. Itaalia territoorium ümbritseb San Marinot ja Vatikani. Lesothot ümbritseb Lõuna-Aafrika Vabariik.
Kaks naaberriiki on seitsmel merepiirita riigil: Mongoolial, Nepalil, Bhutanil, Svaasimaal, Liechtensteinil, Andorral, Moldoval ning tunnustamata riikidel Lõuna-Osseetial ja Transnistrial.
Suurimad merepiirita riigid rahvaarvu järgi on Etioopia (75 miljonit elanikku, 2005), Nepal (27,6 miljonit), Uganda (27,3 miljonit) ja Usbekistan (26,8 miljonit).
Suurimad merepiirita riigid pindala järgi on Kasahstan (2 724 900 km²), Mongoolia (1 566 500 km²), Tšaad (1 284 000 km²), Niger (1 276 000 km²), Mali (1 240 000 km²), Etioopia (1 104 300 km²) ja Boliivia (1 098 581 km²).
Merepiirita on suurem osa Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud riikidest (9 15-st). Armeenia, Aserbaidžaan, Türkmenistan ja Usbekistan paiknevad täies ulatuses sellises piirkonnas, kus on üksnes siseveekogud.
Tavaliselt seostub merepiiri puudumine majandusliku mahajäämusega, eriti kui riik paikneb mererannikust väga kaugel ning on kõrge ja mägise pinnamoega, sest see ei võimalda merekaubandust ega kalapüüki ning pärsib teiste riikidega suhete arendamist. Niisugused riigid on näiteks Afganistan, Nepal ja Bhutan.
Kui aga riik paikneb keset majanduslikult arenenud piirkonda, võib selle arengutase olla kõrge. Niisugused riigid on näiteks Šveits, Liechtenstein ja Andorra.