Michael Faraday

Michael Faraday
Sündinud	22. september 1791 Newington Butts, Suurbritannia
Surnud	25. august 1867 (75-aastaselt) London, Suurbritannia
Rahvus	inglane
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	füüsika keemia
Töökohad	Royal Institution
Tuntumad tööd	Faraday seadus Elektrokeemia Faraday efekt Faraday puur Faraday arv
Tunnustus	Copley medal (1832 ja 1838) Rumfordi medal (1846) Kuninglik medal (1835 and 1846) Alberti medal (1866)
Autogramm

Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.

14-aastaselt läks ta raamatuköitja õpilaseks ja huvitus õpipoisi ajal loodusteadusest. Ta pani kirja oma tähelepanekud ainete omaduste ja reaktsioonide kohta ning saatis need Humphry Davyle, kes võttis ta pärast nendega tutvumist oma assistendiks.

Faraday tähtsaimad avastused on seotud elektri ja magnetismiga. Väga hea eksperimentaatorina avastas ta katsete tulemusena 1831. aastal elektromagnetilise induktsiooni nähtuse.^[1] Samuti valmistas esimesena elektrivälja varjestava Faraday silindri ja demonstreeris oma katseseadmetega, et elektrivoolu saab muundada pöörlevaks liikumiseks. Selle nn elektromagnetilise rotatsiooni avastamine oli oluline eeldus elektrimootori väljatöötamiseks.

Ta sõnastas elektrolüüsiseadused ja võttis kasutusele terminid katood, anood, elektrood, ioon, elektrolüüt ja elektrolüüs.

Faraday avastas diamagnetismi ja paramagnetismi.