Michael Faraday | |
---|---|
Sündinud |
22. september 1791 Newington Butts, Suurbritannia |
Surnud |
25. august 1867 (75-aastaselt) London, Suurbritannia |
Rahvus | inglane |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad |
füüsika keemia |
Töökohad | Royal Institution |
Tuntumad tööd |
Faraday seadus Elektrokeemia Faraday efekt Faraday puur Faraday arv |
Tunnustus |
Copley medal (1832 ja 1838) Rumfordi medal (1846) Kuninglik medal (1835 and 1846) Alberti medal (1866) |
Autogramm | |
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
14-aastaselt läks ta raamatuköitja õpilaseks ja huvitus õpipoisi ajal loodusteadusest. Ta pani kirja oma tähelepanekud ainete omaduste ja reaktsioonide kohta ning saatis need Humphry Davyle, kes võttis ta pärast nendega tutvumist oma assistendiks.
Faraday tähtsaimad avastused on seotud elektri ja magnetismiga. Väga hea eksperimentaatorina avastas ta katsete tulemusena 1831. aastal elektromagnetilise induktsiooni nähtuse.[1] Samuti valmistas esimesena elektrivälja varjestava Faraday silindri ja demonstreeris oma katseseadmetega, et elektrivoolu saab muundada pöörlevaks liikumiseks. Selle nn elektromagnetilise rotatsiooni avastamine oli oluline eeldus elektrimootori väljatöötamiseks.
Ta sõnastas elektrolüüsiseadused ja võttis kasutusele terminid katood, anood, elektrood, ioon, elektrolüüt ja elektrolüüs.
Faraday avastas diamagnetismi ja paramagnetismi.