Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Keemias kasutatava ametliku definitsiooni järgi on molekul elektriliselt neutraalne osake, mis koosneb kahest või enamast ühe või mitme keemilise elemendi aatomist, mis on omavahel ühendunud keemiliste sidemetega. Rangelt võttes ei hõlma molekuli definitsioon ioonsete ainete (nt NaCl) struktuuriühikuid, kuid lihtsuse huvides kasutatakse tihti ka nendest rääkides molekuli mõistet. Mitteranges mõttes nimetatakse molekulideks sageli ka vabasid aatomeid või mitmest aatomist koosnevaid ioone.

Molekul on kahest või enamast aatomist koosnev elektriliselt neutraalne ühend, milles aatomeid hoiavad koos keemilised sidemed.[1][2][3][4][5] Molekulid erinevad ioonidest selle poolest, et neil pole laengut. Samuti ei koosne mineraalid ja metallilist võret moodustavad metallid molekulidest.

Füüsikas, gaaside kineetilises teoorias kasutatakse terminit "molekul" iga gaasifaasis oleva osakese kohta, olenemata selle koostisest. Selle definitsiooni järgi on väärisgaaside aatomid molekulid.[6]

  1. IUPAC (1997). Compendium of Chemical Terminology, 2nd ed. (the "Gold Book").
  2. Ebbin, Darrell D. (1990). General Chemistry (3rd ed.). Boston: General Chemistry (3rd ed.).
  3. Brown, T.L.; Kenneth C. Kemp; Theodore L. Brown; Harold Eugene LeMay; Bruce Edward Bursten (2003). Chemistry – the Central Science (9th ed.). New Jersey: Prentice Hall.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. Chang, Raymond (1998). Chemistry (6th ed.). New York: McGraw Hill.
  5. Zumdahl, Steven S. (1998). Chemistry (4th ed.). Boston: Houghton Mifflin.
  6. Chandra, Sulekh (2005). Comprehensive Inorganic Chemistry. New Age Publishers.

Developed by StudentB