Molotovi-Ribbentropi pakt

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel^[1] ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli 23. augustil 1939 sõlmitud leping Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, millega reguleeriti omavahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati Euroopa nende kahe suurriigi mõjupiirkondadeks. Lepingule kirjutasid Moskvas alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.^[2]

Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, milles rahvusvahelist õigust eirates jaotati mitmete Euroopa riikide, sh Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia territooriumid NSV Liidu ja Saksamaa vahel huvipiirkondadeks. Hiljem sõlmitud teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Leedu esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist (Vilniuse piirkond), mille eest NSV Liit kohustus Saksamaale tasuma.

See mittekallaletungileping oli jõus kuni Operatsioonini Barbarossa 22. juunil 1941, mil algas Saksamaa sõjaline sissetung NSV Liitu.