Noodijoonestik

Noodijoonestik
inglise keeles	staff
itaalia keeles	pentagramma
soome keeles	nuottiviivasto

Noodijoonestik on lääne muusika noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat alusheli. Täpsele helikõrgusele viitab noodijoonestiku alguses olev noodivõti.

Noodijoonestik funktsioneerib analoogselt graafikuga matemaatikas: sellel kujutatakse helikõrgusi aja suhtes. Muusika üleskirjutamiseks asetatakse vajalikud noodikirja sümbolid noodijoonestikule. Helikõrgust väljendab sümboli vertikaalne asukoht joonestikul ning parempoolsemad noodid mängitakse ajaliselt vasakpoolsematest hiljem. Erinevalt graafikust ei ole aga nootide täpsed ajalised algused ja kestused proportsioonis sümbolite horisontaalse asendiga. See on määratud sümbolite erineva kujuga ja muusika tempoga.

Helikõrguste jaoks, mis on noodijoonestiku ulatusest väljas, kasutatakse abijooni.

Kahest või enamast noodijoonestikust koosnevat süsteemi tähistab akolaad ehk klamber.