Ooper

See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2009) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Ooper (itaalia keele sõnast opera ehk 'teos') on muusikateatrižanr, mille puhul kogu sõnatekst esitatakse enamasti lauldes. Ooperiks nimetatakse ka ooperižanris loodud muusikateatriteost. Mõnikord nimetatakse ooperiks ka ooperiteatrit või ooperiteatri hoonet.

Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Lauljaid saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini.

Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süžee arendamisel. Aariate laulmise ajal süžee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, lauldes täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade.

Ooper (itaalia keeles opera „teos”’, ladina keeles opus) on kasutusel lühendina mõistest opera in musica (teos muusikas) ning kujutas endast algselt dramaatilise teksti teatraalset ettekannet ühe või enama kostüümidesse riietatud laulja poolt koos instrumentaalse (orkestri) saatega. Ooperis on muusika põhikomponent. Muusikanumb­reid eraldavad retsitatiivid või kõnedialoogid. Retsitatiiv ooperis on element, mis seob muusikanumbreid ja mida iseloomustab sõnalise teksti lausumise jäljendamine lauldes. Retsitatiiv on sageli lihtsa muusikasaatega või n-ö kuiv (secco) retsitatiiv, mida saadab klavessiin või mõni instrument, tavaliselt tšello.

Selline „teos" sünnib tavaliselt helilooja ja libretisti koostöös ning hõlmab mitmeid etenduskunste, nagu näitlemine, dekoratsioonid, kostüümid ja mõnikord ka tants või ballett. Esinemine toimub tavaliselt ooperiteatris orkestri või väiksema saatemuusikaansambli saatel, mida alates 19. sajandi algusest on juhatanud dirigent. Kuigi muusikateater (hoone) on ooperiga tihedalt seotud, peetakse neid kahte üksteisest erinevaks.

Ooper on lääne klassikalise muusika traditsiooni oluline osa. Algselt mõisteti ooperina täies mahus vaid lauledst koosnevat teost, mis aja jooksul on väljendunud paljudes žanrites, nagu divertimento (divertisment), Singspiel (laulumäng), opera seria (tõsine ooper), opera semiseria (pooltõsine ooper), opera buffo või giacoso (koomiline ooper), farsesco (farss), melodramma (melodraama), verismo (verism), zarzuela, operetta (operett), vaudeville (vodevill), burlesque (burlesk). Ooper jaguneb tinglikult erinevateks muusikanumbriteks, mis võivad olla nii ansamblid (duetid, triod, kontsertatod, koorid, balletid) kui ka soolod (aariad, arioosod, romansid, kavatiinid, kabalettad).

Ooperi ettekandmisel on põhimõttelise tähtsusega ka lavastus (lavakujundus, režii, kostüümid, vajadusel koreograafia), näitlejatöö, aga eelkõige lauljate vokaalne kvaliteet. Kui lavastuse jaoks ei piisa teatril ressurssidest, eriti kui teos nõuab eriti läbimõeldud lavastust, võib teose esitada kontsertvormis.