Philippe II

See artikkel räägib Prantsusmaa kuningast; aastail 1715–1723 Prantsusmaad regendina valitsenud Orléansi hertsogi kohta vaata artiklit Philippe II (Orléansi hertsog); Burgundia hertsogi Philippe Julge kohta vaata artiklit Philippe II (Burgundia)

Philippe II [fil'ipp teine] ehk Philippe Auguste [fil'ipp og'üst] (21. august 1165 – 14. juuli 1223) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223.

Philippe oli Prantsusmaa kuninga Louis VII (valitses aastatel 1137–1180) ja Champagne'i Adèle'i poeg. Ta sai isa tervise halvenemise tõttu 1179. aastal kaasvalitsejaks ning järgneval aastal kuningaks. Samal ajal (1180) abiellus ta ka Flandria Artois' krahvkonna pärija, Hainaut' Isabelle'iga, kes sünnitas talle 1187. aastal troonipärija ja hilisema kuninga Louis VIII. Artois' krahvkond ja linnad Arras, Bapaume ja Saint-Omer läksid aastal 1180 Prantsusmaale, kui printsess Isabelle kaasavara, ja tehti aastal 1237 taas eraldi krahvkonnaks Isabelle'i lapselapsele Robertile.

Philippe'i valitsusaja algetapil oli riigivalitsemises suur mõju tema emal Champagne'i Adèle'il ning selle vendadel Champagne'i krahvil Henry I-l, Blois' krahvil Theobald V-l ja Reimsi peapiiskopil Williamil. Henry ja Theobald olid abiellunud Louis VII ja selle esimese naise, Akvitaania Eleanori tütardega.

Pärast Philippe'i kuningaks saamist 1180 Adèle'i mõjuvõim vähenes, valitses ta 1190. aastal regendina, kui Philippe II oli Kolmandas ristisõjas. Kui Philippe II 1192. aastal naasis, taandus Adèle avalikust elust.

Philippe II osales koos Inglismaa kuninga Richard Lõvisüdamega ka Kolmandas Ristisõjas Egiptuse ja Süüria sultani Saladini vastu, kuid ehkki esialgu olid ristisõdijad edukad, ebaõnnestus sõda Saksa-Rooma keisri Friedrich I Barbarossa uppumise ning Richardi ja Philippe'i tüllimineku tõttu.

 Pikemalt artiklis Kolmas ristisõda 1189–1192

Pärast Isabelle'i surma aastal 1190 väitis Prantsuse kroon Artois' krahvkonna tagastatud lääniks, mis kohtas aga tugevat vastuseisu Flandria poolt. Pärast Prantsuse kroonprintsi Louis VIII "Artois' krahviks" kuulutamist võideldi Flaami maadel ja püüti krahv Ferrand kinni, ning Prantsuse Kapetingid omandasid krahvkonna pärast Flaami kaotust Bouvines' lahingus aastal 1214 ja pärast 1226. aasta Meluni rahu.

Philippe osutus vägagi võimekaks ja kavalaks poliitikuks. Tema peamisteks eesmärkideks kujunesid kuningavõimu tugevdamine ja kogu Prantsusmaa enda võimu alla ühendamine. Teise eesmärgi jaoks oli vaja vallutada Inglismaa kuningatelt Normandia ja Akvitaania, mis alates Anjou Plantagenetite dünastiasse kuuluva Henry II võimulesaamisest oli noile kuulunud. See õnnestus Philippe'il Inglismaa kuninga John Maata valitsusaja jooksul (1199–1216).

Philippe Auguste võttis talt Normandia Château Gaillardi linnuse vallutamisega Pariisist ülesvoolu (1204). Selle provintsi vallutamine oli väga oluline, kuna see suurendas märgatavalt Prantsuse krooni tulusid. Normandia järel liitis Philippe kuningliku domeeniga ka Anjou, Maine, Touraine'i ja Poitou. Philippe Auguste oli tegelikult esimene kuningas, kelle võim laienes Île-de-France'ist kaugemale. Tema tegevusvälja ulatust ja tema võimu tõhusust parandati. Kuningas rahustas märkimisväärselt Vermandois' krahvkonde, Touraine'i ja Auvergne'i krahvkonna võtmeosi.

Philippe Auguste'i edu kinnitas tema võit Saksa-Rooma keisri üle Bouvinesi lahingus aastal 1214. Pärast Bouvinesi lahingu võitmist 1214. aastal, kus prantslased võitsid kuninga vasalle Flandria krahvi, Boulogne'i krahvi, inglasi ja Saksa-Rooma keisrit Otto IV-t, sai Philippest Euroopa võimsaim monarh, kuningliku domeeni alad suurenesid kolmandiku võrra ning talle anti hüüdnimi Auguste (Augustus).

Philippe II ajal asutati Pariisi ülikool (1200) ning rajati Louvre'i loss.